Meelis Roosi käes on kuulikindel sülearvuti sõjaväeliseks otstarbeks. Leonid Nikolajev

Arvutimuuseumi eellugu ulatub üheksa aasta taha, mil muuseumi praegune hooldaja Meelis Roos otsustas jooksutada vabavaralist operatsioonisüsteemi Linux ühel vanal Maci arvutil. Ei õnnestunud, aga huvi jäi. Roos sai sõpradelt veel mõned vanad Macid.

Vanu arvuteid hakkas kogunema aukartustärataval hulgal, nii tuli idee neist muuseum teha. Esialgne arvutikogu sai valitud selle järgi, et oleks võimalikult erinevaid arvuteid, millel saaks Linuxit kasutada ja arendada. Sellepärast on muuseumis kõige rohkem 1990. aastate mitte-PC-arvuteid.

Roos on kogunud muuseumile eksponaate kolm aastat. Oluline on, et arvuti oleks olnud Eestis millegi poolest oluline või lausa siin välja töötatud, seda oleks kasutatud õppimisel, see oleks tehniliselt silmapaistev või lihtsalt huvitava ajalooga.

Muuseumi ehk omapäraseima ajalooga eksponaat kannab nime Siemens-Nixdorf RM600 ja see soetati omal ajal riikliku võrgu X.400 keskserveriks. Et Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsioon OSCE kasutas sama, oli plaanis server nende serveriga ühendada, aga plaaniks see jäigi. Hiljem teenis server www.riik.ee-na Toompeal keldris.

Kauge reisi Tartusse on teinud eksponaat nimega EMC CLARiiON FC5300, mille ajalugu on seotud F1-sarja ja hasartmängudega. Nimelt olnud ühel Šveitsi firmal kunagi soov teha F1-ennustuslehte, kus saaks panuseid teha ja mänge mängida. Riistvara tuli Šveitsist, aga projekt algatati vabakaubanduspiirkonnas Belize’is, kuhu internetikasiino hästi passis. Äri läks aga lörri ja mürakas jõudis pankrotivarana lõpuks Tartusse, kus seda enne muuseumisse jõudmist ei käivitatudki.

Ei saanud ka suur Nõukogude Liit läbi päris oma arvutita. Muuseumis on näha 1988. aasta hitt Besta-88, mille kohta käib legend, et see töötati välja Nõukogude Liidu teaduste akadeemias ja pandi kokku ZIL-i tehases. Kui korpus annab ehk tõesti nõukoguliku mõõdu välja, siis sisu paljastab Motorola protsessori ja terve hulga vidinaid, millel pole Nõukogude Liiduga midagi pistmist.

Ent arvutimuuseum tunneb seni puudust koolides kasutusel olnud arvutitest, nagu Agat, DVK-2 ja Elektronika-60, Yamaha MSX-2 ja vastav õpetajaarvuti. Lahked annetused on teretulnud.

Igaühele midagi

Vaid napid 20 aastad tagasi hakkasid personaalarvutid levima teadlaste seas, kuid toona tähendas arvutiga töötamine eelkõige programmeerimist. „Järgnenud PC-ühilduvate personaalarvutite levik viis arvuti massidesse,” lisab Meelis Roos. Arvuteid hakati kasutama eeskätt kirjatöö tegemisel. Siis lisandusid mängud, andmebaasid, tabelarvutus ja graafikatöötlus.

Edasi tuli internet.

Arvutimuuseum

Liivi 2–022, Tartu

Avatud kokkuleppel Meelis Roosiga (mroos@ut.ee)