Signe Teder
Erastamine on jõudnud kõigisse Eesti eluvaldkondadesse, kaasa arvatud kultuur. õnneks on suurte kultuuriväärtuste müügist püütud hoiduda, kuid mõned omanikuvahetused, näiteks filmileviga tegelenud Meediumi erastamine, on siiski toimunud.
Riiklik filmilevi, mis 1990-ndate algusest kandis nime Meedium, tegutses Eestis 1940. aastast alates. Tõsi, kinode repertuaar jõudis meile läbi Moskva ja venekeelsena. Ometi ei saa maha salata fakti, et oma parimatel aegadel tõi riiklik süsteem ENSV-sse ligi 300 filmi aastas, kusjuures igaüks neist linastus 3-5 koopiaga. See oli tulemus, millest praegu, kui Eesti kinoekraanidele jõuab aastas vaid veidi üle 80 filmi, saab ainult unistada.
Riiklik filmilevi erakätes
1995. aastal reorganiseeriti Meedium riiklikuks aktsiaseltsiks ja 1996. aasta juulis müüdi RAS Meedium AS Ilole. Kuna leping erastamisagentuuriga näeb ette Meediumi tegevuse jätkamist aastani 2005, moodustati selleks tütarettevõte AS Ilo Meedium.
Kahjuks on Ilo Meedium seni põhiliselt tegelenud vaid enda hoolde saadud kinnisvarale tulusa ärilise rakenduse leidmisega. Filme Eestisse vahendatud pole. Korraldatud on ainult vanade filmide seansse koolidele. Tänaseks on töö lõpetanud ka Narva maanteel paiknenud subtiitritsehh.
Erastamisega läksid Ilo valdusesse kõik kolm Eesti filmikeskust: Tallinna, Tartu ja Kohtla-Järve filmibaasid. Ilo sulges endale mittevajalikud Tartu ja Kohtla-Järve keskused, aastatega nende hoidlatesse kogunenud filmid aga koondas Tallinna. Tänaseks on Tartu baas juba edasigi müüdud.
Meediumi omandamisega sai Ilo endale riigile kuulunud Põlva kino ja Tallinna kino Eha. Needki osutusid üleliigseteks ja müüdi ära. "Müügitehingud on toimunud Erastamisagentuuri nõusolekul. Nii Põlva kinos kui ka Ehas jätkub filmide näitamine," püüdis omanikuvahetusi õigustada Ilo tegevdirektor Evi Soo.
Tõepoolest, möödunud aasta novembrist kaubandusfirmale AS Paan kuuluvas Ehas näidati ameerika filme Eestisse toova MPDE kinorepertuaari. Evi Soo väitel korraldas Ilo Meedium seal ka seansse lastele. Sellest nädalast alates Ehas filme ei näidata.
Filmid trükikoja lattu
Selguma hakkab Ilo Meediumi Narva maantee hoonete tulevik. Tänavaäärne peamaja on juba muutunud bürookompleksiks. Nüüd on seal alanud tervisekeskuse ehitustööd. Ruumidesse, kus varem asusid filmihoidlad, tulevad spordisaalid, ilusalong ja arstikabinetid. Endist jääb meenutama vaid väike kinosaal. Kogu suurejoonelisse rajatisse on kavas investeerida ligi 6,6 miljonit krooni.
Seni püüdis riik säilitada Meediumi suurt filmifondi nõutavates tingimustes, aastas kulus selleks üle 1,5 miljoni krooni.
Sel kevadel viis Ilo Meedium filmikogu algava ümberehituse eest kiirustades mitte vastvalminud hoonesse, nagu väitis AS Ilo juhatuse esimees Jaak Kaarma, vaid Ilo trükikoja ladudesse. Filmide saabumisega samaaegselt aga algas laoruumides remont. Filmikarpide virnade ümber kerkisid vaheseinad, krohviti ja värviti. Tänaseks on suurem osa fondist küll leidnud omale koha riiulitel, kuid ruumid on endiselt ehitusprahti täis ja paljud filmid vedelevad siiani krohvitükkide all. Peenike tolm on tunginud ka filmikarpidesse. Peale selle on laoruumid jätkuvalt niisked ja külmad, nii et on ainult aja küsimus, millal filmikogu hävib.
Eesti Filmiarhiiv pakub abi
Ilo Meediumi käes olevat filmifondi püüab osaliselt päästa Eesti Filmiarhiiv, mille töötajad valisid riigi hoitud kogust säilitamiseks välja ligi 16 500 filmiosa.
"Püüdsime valiku juures lähtuda sellest, et arhiivi jääks läbilõige nõukogudeaegsest kinorepertuaarist, samuti Eestiga seotud filmid," selgitas Eesti Filmiarhiivi peafondihoidja Pearu Tramberg.
Koostati nimekiri, mille alusel Ilo Meediumi töötajad pidid fondi ülevaatuse käigus filmid arhiivi jaoks ette valmistama. Kuna materjali hulk on suur, hakati filme üle andma jaokaupa.
Selle aasta varakevadest antakse Ilo Meediumist filme aga väga visalt ja nii on Pearu Trambergi sõnul tänaseks arhiivi jõudnud vaid 7000 filmiosa ehk vähem kui pool väljavalitust.
"Kui filmist on säilinud kaks head koopiat, loovutame ühe arhiivile," ütleb Evi Soo.
Pearu Tramberg ei ole sellise seisukohaga nõus: "Eesti Filmiarhiivi peavad jõudma kõik väljavalitud filmid."
"Ilo Meediumi hooldada on tohutud rikkused," rõhutas Evi Soo korduvalt.
Milliseid rikkusi pidas Evi Soo silmas? Küllap vist kinnisvara Narva maanteel. Filmidest ei paista Ilo suur hoolivat.
RAUNO VOLMAR
