Asjad, mida te jõuluvanast veel ei teadnud
Rovaniemi lähedal olev Jõulumaa on teadupärast kulissid, millega soomlased lihtsameelseid välismaalasi peibutavad. Tegelikult elab jõuluvana oma päkapikkudega Korvatunturi mäe sees. Nagu räägivad seda klassik Mauri Kunnase teosed.
Helanderi „Kaotatud kaup ehk Jaht jõuluvanadele” ehitabki loo varasemale jõuluvana-pärimusele, seda olulisel moel moderniseerides. Moodne žanr on triller ja seda „Kaotatud kaup ehk Jaht jõuluvanadele” kahtlemata on. Korvatunturi mäe seest sadade meetrite sügavusest puuritakse välja midagi sellist, mille olemasolu teeb võimalikuks vaid filmimehe fantaasia.
Õigupoolest on Helanderi teos mitmetasandiline nagu Napoleoni tort. Siin on vapra poisi Pietari (Onni Tommila) lugu, kes elab Lapi kolkas ühes isa Raunoga (Jorma Tommila), sest emad ei taha kolkas elada. Aga poisi silmade läbi nähtud lugu pole sugugi võimatu trilleriga kokku sobitada, sest näiteks Zhang Yimou „Shanghai triaadis” traageldatakse lapse lugu koguni maffiafilmi sisse.
Lisaks kõigele on „Kaotatud kaup ehk Jaht jõuluvanadele” paroodia. Kes on näinud Helanderi samateemalisi lühifilme „Rare Exports Inc.” ja „Rare Exports: Official Safety Instructions”, teab, et lavastaja otsib tõde jõuluvana kohta ja see tõde on hoopis teistsugune – kriitilisem kui näiline tegelikkus oma kapitalistlikus magusas rüüs. Päriselt on ka kapitalism karmim, hoopis teine kui jõulumüük Stockmanni kaubamajas.
Uus soome film on hästi efektne. Seejuures on lausa uskumatu, et selline tulemus on saavutatud veidi vähem kui kahe miljoni euro eest. Heli ja pilt on viimase peal, aga põhiline on oskus materjali välja mängida. Väga sagedasti võetakse appi vaatajate fantaasia, mille abil saavutatakse paremaid tulemusi kui uhkeid kulisse luues. Aga ka kulissid on võimsad.
Muidugi on film kvalifitseeritav vallatuste valda. Aga selline vallatlemine on vaimukas. Siin on protesti ilusate ja põliste müütide äriliseks muutumise vastu. Siin on äratuntavalt tänapäeva Soome ühiskond. Minimalistlikult mängitud rollid, kus lihtsus loob kahtluse, et ekraanil olevate kujude taga on midagi sügavamat. Siin on moodne pildikeel, mis kasutab tükikeste kaupa popkultuurist tuttavaid kujundeid. Need on eeldused, mis teevad võimalikuks filmi ja noorsoo vahelise suhtluse.
Ja kui on olemas vajadus noortele adresseeritud jõulufilmi järele, siis selle augu täidab „Kaotatud kaup ehk Jaht jõuluvanadele” väga hästi. Seda tõestab ka teose müük paljude maade kinodesse.
Mis puutub aga Eesti osalusse selles teoses, siis jäi see oodatust tagasihoidlikumaks. Peeter Jakobi võimed löövad siin küll särama, kuid oma senist filmitöö tippu, Ivo Schenkenbergi rolli „Viimses reliikvias” näitleja ei ületa. Nii et ka jõuluvanadel ja päkapikkudel on filmimaailmas veel arenguruumi.
Selline jõulufilm on tsensorite arvates kaup, mille kallale päris lapsi lubada ei saa. Nojah, on koledavõitu stseene paljaste meestega. Aga ei midagi hirmsat, koolilapsed elavad filmi üle. Ja ega päkapikud jäta veel selle filmi vaatamise pärast aknalauale sussi sisse maiuseid toomata.
Film
Jõulufilm
„Kaotatud kaup ehk Jaht jõuluvanadele”
•• „Rare Exports. A Christmas Tale” (Soome, Norra, Prantsusmaa, Rootsi)
•• R: Jalmari Helander
•• O: Onni Tommila, Jorma Tommila, Per Christian Ellefsen, Ilmari Järvenpää, Peeter Jakobi
•• Tallinna kinos Sõprus
