Baltic Pride’i rongkäik näitab paljudele, et nad ei ole üksi

Laupäeval toimub Tallinnas üle kümne aasta taas Baltic Pride’i rongkäik, mida võiks nimetada ka solidaarsusmarsiks vaba ja hooliva ühiskonna eest.

Vabaduse platsi lähedal LGBT ühingu ruumides on 6. juulil alanud Baltic Pride’i ajaks koha sisse võtnud Pride House. Eesti Päevalehega rääkisid LGBT+ kultuurifestivalist ja rongkäigust korraldusmeeskonna liikmed Kristel Rannaääre, Maret Ney ja Brigitta Davidjants.

Miks on Pride’i rongkäik nii oluline? Kõigepealt selleks et meenutada, kui palju on neid, keda mingil moel nende soo või seksuaalsusega seotud identiteedi puhul diskrimineeritakse. „Alates sellest, et on ohtlik tänaval käest kinni hoida, lõpetades raskustega üürikorteri leidmisel,” toob Davidjants näiteid LGBT+ kogukonna liikmete elust. „Kui heteropaar jalutab tänaval käest kinni, on see okei, aga kui seda teeb LGBT+ paar, siis riskib ta sõimu või halvemal juhul peksa saamisega,” räägib ta.