Suure ähmiga ei jõuagi uurida, millisele Eesti presidendile giid vahele segas? Praegusele?

Eelnevalt kirjeldatu tegevuskohaks on mõistagi Los Angeles. Vastuolude linn, mille glamuursema poolega seostub esimeste seas just filmitööstus. On keeruline linnas ringi käia – õigupoolest enamjaolt sõita – koperdamata varem või hiljem mõne Hollywoodi filmidest või sarjadest tuntud võttekoha otsa. Prince’i baar minu öömaja nurga peal? Võttekoht. (Roman Polanski “Chinatown”, episoodid sarjast “Mad Men” ja “New Girl”.) Nurgapood paar kvartalit eemal? Võttekoht. Sildid poe ees viitavad, et nad tahaksid ka edaspidi olla.

Peamised võttepaigad asuvad aga suurtes filmistuudiotes, mille iga osa võib vajadusel kehastada mõnd vajalikku eksterjööri osa. Lisaks spetsiaalsetest välja ehitatud linnakesed või suisa džungel. Stuudiod nagu Warner Bros, Universal Studios ja Paramount Pictures pakuvad turistidele erinevaid tuure, mille käigus saab heita pilgu filmimaailma telgitagustesse. Viimasesse on eelnevalt sisse kirjutatud iga inimese isiklik nostalgiakaar: meenuvad filmid, millega seostuvad ilusad või valusad hetked, filmid, mis on inimest mõjutanud, pannud nutma, naerma ja… teadagi.

Krõbedad hinnad


Hinnad on sellistel tuuridel mõistagi krõbedad. Ka Warner Bros’i omal, millest järgnevalt lähemalt juttu. Kõige klassikalisema tuuri eest tuleb välja käia 69 dollarit (mõjub väikese summana, kui panna kõrvale Universal Studio teemapargi külastamisele kuluvad numbrid, mis algavad 109 dollarist). Samas, kellel huvi on ja rahakott lubab: Warner Bros pakub ka Deluxe tuuri. 295 dollari eest saab viie tunni jagu giidituuri ja veel tunnikese iseenesele. Kas ja mida imetabast seal sõrmega katsuda saab, jäi sedapuhku küll avastamata.

Superkangelased on leidnud tee Warner Bros'i muuseumidesse.
Warner Brosi alt on vändatud paljusid filme, mida enamik inimesi une pealt teavad ja millest nii mõnedki ka Oscariga pärjatud on. Mõned näited: “Casablanca”, “Minu veetlev leedi”, “Tramm nimega Iha”, “Kes kardab Virginia Woolfi?”, “Kellavärgiga apelsin”, “Roheline miil”, “Surmarelva” filmid, “Matrixi”, “Harry Potteri” ja “Sõrmuste isanda” saagad.

Lisaks kõikvõimalikud DC Universe'i superkangelaste filmid, mille kaudu on filmikuju saanud koomiksitest tuttavad Superman, Batman, Wonder Woman, Aquaman ja paljud teised. Enamik superkangelastest on moel või teisel esindatud ka stuudiotuuril. Iseasi, kui seksikas on vaadata oma lemmiksuperkangelasi klaasitagusteks kostüümideks taandatuna.

Stuudios on filmitud ka legendaarseid sarju nagu “Sõbrad”, “Suure paugu teooria” või “Gilmore’i tüdrukud”.

Multifunktsionaalsed hooned


Ent samm tagasi. Warner Bros’i ajalugu algab aastaga 1923, mil sellele panid alguse neli venda, kellele viitab ka stuudio nimi. Vennad Harry, Albert, Sam ja Jack Warner sündisid õigupoolest küll Poolas ja kandsid algselt nime Wonskolaser. USAs filmistuudio rajamiseks ehk mitte kõige suupärasem nimi, nii ka vastavad korrektuurid.

Erinevalt paljudest teistest suurtest stuudiotest, mis on ümber ehitatud vanadest laohoonetest või muust säärasest, on Warner Bros justnimelt filmimiseks ehitatudki. 35 hektaril laiutava stuudiote kompleksi enamik osi on multifunktsionaalsed ning on ühtlasi vajadusel kasutusel ka teiste stuudiote võttepaigana. Tanklas saavad masinad bensiini võtta, ent samas sobib see suurepäraselt ka võttekohaks. Kontorid on ehitatud võimalikult neutraalsena ja kannavad vaid hädapäraseid lihtsasti eemaldatavaid silte.

"Harry Potteri" saaga filmid on üles võetud küll Inglismaal, ent muuseumieksponaadid on kenasti ka Los Angeleses.
Alguses vändati stuudios peamiselt gängsterifilme ja vesterne, aga ajad ja žanrieelistused muutuvad. Vesternide jaoks sobivast eksterjöörist on saanud näiteks äärelinnade filmimiseks sobilik ala. Tuuril sõidutatakse külastajad läbi kohtade, mis sobivad sisuliselt ükskõik milliseks väikelinnaks üle USA. “Gilmore’i tüdrukute” fiktsionaalne Stars Hollow Connecticutis? Tehtud. “Pretty Little Liarsist” tuntud Rosewoodi linn Pennsylvanias? Vabalt. Mida see ütleb USA väikelinnade kohta, on iseasi. Kaugele ei jää kohad, mis on “Sõprades” “mänginud” hoopis New Yorgi tänavapilte. Sarja tegevus toimus nimelt küll New Yorgis, ent filmitud pole tolles linnas mitte kunagi, selgitab giid.

Oleme umbes pool tundi mööda filmilinnakut sõitnud, kui meile näidatakse kirikut, mille fassaad mitte ainult ei tundu, vaid ongi tuttavlik. Muu hulgas juba mainitud “Gilmore’i tüdrukutest”. Ent fassaad fassaadiks, selgub, et külje pealt on see hoone hoopis… kool? Giid selgitab, et see on näide “practical set’ist”. Hoonet saab filmida nii seest kui väljast ja ühtlasi on ta ehitatud kehastama mitut erinevat kohta.

Giid Emma jagab vahepeal infot stuudio kohta (“Kostüümiosakonnas on kaheksa miili jagu stangesid!”) ja teeb õndsa naeratuse saatel nalju, mille tagajärjel on temasse keeruline mitte selleks pooleteist tunniks kiinduda. “J. K. keeps Rowling!” on giid õnnelik. Sest jah, muidugi on ka “Harry Potteri” filmid Warner Bros’i alt välja tulnud. Tõsi, filmitud on need Inglismaal, ent kohustuslik Potteri muuseum on ka siin. (Kellel erihuvi, siis Warner Bros’i Londoni stuudiotuur maksab 49 naela).

“Aga teate, kuidas me lund teeme?” uurib giid. “Plastmassist?” pakub üks tuuri osaline. “Kunagi küll,” vastab giid. “Praegu kasutame dehüdreeritud kartulihelbeid. Neid saab keelele ka püüda!” Pool romantikat kohe juures.

Sõidame mööda nii “Conani” kui “Elleni” jutusaadete võttepaikadest. Hoonetega on aga veider lugu. Mingid numbrid on lihtsalt puudu. Giid selgitab, et stuudiot numbriga 13 ei hakatudki kunagi ehitama, sest üks vendadest, Jack Warner, oli ebausklik. Sama ebausuga seostub aga näiteks see, et stuudio number 7 meeldis talle vägagi.

Usteta Batmobiil


Järjekordses pisikeses muuseumis on väljas Batmobiilid. Pea kõik legendaarsed masinad on kenasti sõidukõlbulikud. Ent nendega seotud üsna jaburaid juhtumisi. Giid räägib, kuidas Batmobiiliga, millega Michael Keatoni mängitud Batman sõitis, juhtus üks pisike apsakas. Keaton olla vaadanud vastvalminud uhkele autole otsa ja tõdenud, et kõik on kena, aga… kuidas ma sellesse sisse peaksin saama? Tema Batmobiilile oli nimelt unustatud uksed ehitada. Järgmiseks said uksed küll kenasti tekitatud, aga mis kuidagi ära ei mahtunud, olid Batmani kõrvad. Selle tulemusena on filmis kasutusel kaks maski. Kui teraselt vaadata, siis autos istuvad Keatonil on alati sootuks pisemad Batmani-kõrvakesed...

Hiiglaslik rekvisiidiladu, vististi maailma suurim, kuhu satume, meenutab kõigi vanaemade-vanaisade kujutletavate pööningute kvintessentsi. Umbkaudu poole miljoni rekvisiidi hulka kuuluvad USA presidendi ovaalkabineti replika, Matrixist tuntud agent Smithi kloonid, lõputult lampe (isiklik lemmik oli võrksukas jala kujuline, ehkki koju ei tahaks sellist mingi ähvardusega). On see kõikide filmide surnuaed või uute sisustuspunkt? Vist mõlemat. Ja mida teeb nurgas magava kassi kuju, pealt justkui armas karvane armas miisu, ent poole kere pealt on läbi lõigatud… alus?
Kass: pealt nagu päris.
Viimaks transporditakse tuuri osalised lõpp-punkti, kus on võimalus vaadata veel erinevaid filmitegemisega seotud ruume, lasta endast mälestuseks teha foto “Sõpradest” tuntud diivanil, võtta seejärel samast sarjast tuntud Central Perk Cafe’s kuum kohv või kakao ning alluda/mitte alluda provokatsioonidele, mis peituvad Warner Bros turstinännipoekeses.
Kiire kokkuvõte: kui juba LAs käia ja rahakott hirmsasti ei karju, ei tee käik mõne suure filmikompanii stuudioaladele kindlasti halba. Ja kuidas valida? Pakun, et lemmikfilmide ja -sarjade järgi. Ei saa öelda, et pärast tuuri poleks tekkinud kiusatust avada Netflix ja asuda taas vanu “Sõprade” ja “Gilmore’i tüdrukute” osasid üle vaatama.
Vajad võtete jaoks ovaalkabinetti? Pole hullu, rekvisiidiladu aitab välja.