Cannes–Tallinn Vanadest meistritest üllatas sel kõige rohkem Ingmar Bergman, kes 80. sünnipäeva künnisel andis Cannes’i eriprogrammi “Omaette vaade” uue telefilmi “Larmar och gör sig till” (prantsuse ja inglise keelde oli pealkiri pandud kui “Klouni seltsis“). Bergmani viimane (lühi)film “Karini nägu” valmis 1985. aastal, kuid vanameister tõendas värske tööga, et ta on veel ikkagi vormis. 14. juulil kaheksakümneseks saav Bergman elab praegu Farö saarel, kirjutab iga päev kolm tundi ja vaatab iga päev ära paar uut filmi. “Klouni” peategelane on 54-aastane leidur Carl Akerblom (Börje Ahlstedt), kes armastab üle kõige Schuberti muusikat. Ta satub Uppsala vaimuhaiglasse pärast seda, kui on teinud katset oma kallimat surnuks peksta. Koos teise patsiendiga, professor Osvald Vogleriga (Erland Josephson) mõtlevad nad välja filmiprojekti “Lõbusa tüdruku lõbu” – see on “elavate näitlejatega elav film”, mängima peaksid hakkama vaimuhaigla patsiendid. (Üht hullu kehastab muide IB ise.) Ühel päeval tuleb aga tema juurde surm klouni kujul. “Kloun” ei ole küll mingi suurfilm, see on kammerlik, leebe kokkuvõte valdkondadest, mis IB-d terve elu on köitnud – seksuaalsus ja fantaasia, vaimu häired, süüme ja mälu, kunsti olemus, teater teatris ja film filmis.

Teine vanameister, kellelt Can-nes’is (küll väljaspool konkurssi) värsket tööd näidati, oli portugali reÏissöör Manoel de Oliveira. Detsembrikuus 90-seks saav Oliveira on endiselt viljakas, ta teeb viimasel ajal pidevalt ühe filmi aastas. “Ängistus”, mis linastus nüüd Cannes’is, ei ole küll Oliveira parim töö, kuid siiski huvitav tragikoomiline, sürrealistlike sugemetega armastuslugu 1930. aastate Portugalist.

Kinovundament

La cinéfonation on tänavuse festi-vali filmitudengite diplomitööde eriprogramm, kokku 15 lühifilmi. Esimest korda on Cannes’i ametlikus programmis antud nii palju ruumi noortele filmiloojatele. Sellele vundamendile tugineb ju järgmise aastatuhande kinokunst. Näiteks Soomet esindab selles programmis koguni kaks lühifilmi – Saara Saarela “Deer Men” ja Hanna Miettineni “Ratapenkan ruusu”, mõlemad Helsingi Kunsti- ja Disainiülikooli UIAH diplomitööd. Miettineni filmis teeb muide kaasa veel üks eesti nimega näitleja tänavuse Cannes’i programmis, Tarmo Ruubel. Nii et kolm on kohtu seadus: Järvet, Tätte, Ruubel. Imestama paneb ainult üks asi: kus olid eesti filmiprodutsendid sellal, kui oli vaja Cannes’i valikukomisjonile üliõpilasfilme saata?

Festivali lõpuni on kolm päeva. Filmiajakirjanike ringküsitlustes on kõige rohkem punkte “suurepärane” saanud Ken Loachi “Minu nimi on Joe”, Ming-liang Tsai “Auk”, Nanni Moretti “Aprill”, prantslase Erick Zonka debüütfilm “Inglite kujutletud elu” ja noore taanlase Thomas Vinterbergi “Perekonnapidu”.

Võitu ennustatakse Taani noorlavastajale

Juba legendaarse Lars van Trieri “Idioodid” valmistas kolmapäevasel esilinastusel paljudele van Trieri talendi austajatele mõningase pettumuse (“Idioodid” ei ole parem kui “Laineid murdes”, ehkki see on kaunis räige intellektuaalne tragikomöödia, kus pool filmi aega paljalt ringi silkavad tegelased ka õige mitmeks minutiks täiesti häbenematult seksimisele pühenduvad).

Seevastu teine Taani konkursifilm, Thomas Vinterbergi “Perekonnapidu”, sai festivalil üksmeelse heakskiidu osaliseks. Range filmi-kriitika poolest tuntud The Guardian ennustas teisipäeval sellele huvitava vormi ning valusa story’ga loole isegi kõige kindlamini Kuldset Palmioksa.

“Perekonnapidu” käsitleb üht tänavuse festivali põhiteemat, laste seksuaalset ärakasutamist. Isa 60. sünnipäevale saabunud lapsed ütlevad peolaua äärde kogunenud külaliste juuresolekul otse välja, mismoodi juubilar nendega kunagi käitunud on. Üks pere tütardest on isa sigaduste pärast endalt elu võtnud. Ja kui isa palub üht poega, et see oma peokõnes meenutaks ka lahkunud õde, siis see valabki õli tulle. Järgmisel hommikul ei taha keegi enam isaga ühes lauas süüa.

Arvestades, et Ïürii president on Martin Scorsese, võib isegi oletada, et puhta kunsti preester Theo Angeloloupos jääb seegi kord Kuldsest Palmioksast ilma, nagu paar aastat tagasi, ja au antakse hoopis nooremale mehele. Homne õhtu toob selguse.