Bordellid lähivaates

Prostitutsioonist on tehtud palju lme, kuid „Hoorade hiilgus” viib lääne vaataja eksootilisele territooriumile.

Dokfilm „Hoorade hiilgus” võtab vaatluse alla Tai, Bangladeshi ja Mehhiko prostituutide lood. Haruldaselt neutraalse ja endasse imeva kaameratööga
film (operaator Wolfgang aler) viib vaataja otse sündmuste keskele, samal ajal ise nende käiku sekkumata. Režissöör Michael Glawoggerile
pole prostitutsiooni vahendamine pelgalt intiimteenuste ostu- ja müügitehing. Teda huvitab, mida mõlemad osapooled seejuures tunnevad.
Kolme eri religioonitaustaga paiga naiste eluolu viib vaataja hoopis teistsugustesse tingimustesse, kui seda on Euroopa linnade glamuursed
punaste laternate tänavad.

Ometi on töö sarnane – Bangladeshi lõbutüdrukud haaravad mehi kaasa nagu Hamburgi Reeperbahnil, Mehhiko tüdrukud viipavad klientidele
Amsterdami neiude kombel.

Tai neiud jätavad kõige rõõmsameelsema mulje – tänavakohvikus mõnuga kohalikke roogi vitsutades arutlevad nad teenistuse kokkukuivamise
üle ja siunavad liiga palju seksi nõudvaid peigmehi. Nende arvates „töö on töö” ja iga elukutset tuleb nautida, muidu oled lihtsalt ise õnnetu.
Läbi kaamerasilma, pealegi veel mehe vaatepunktist on lõbumajade maailma muidugi turvaline jälgida. Seda positsiooni on ka Glawogger ise rõhutanud, samuti lmi stiilse soundtrack’i interpreteerivat toimet. Saab vaid jõuetu nukrusega seirata, kuidas Bangladeshi varateismelised prostituudid oma klientuuri tutvustavad või üks neist pärast
vägivaldse kliendi lahkumist ohjeldamatult nutab. Bangladeshi agulipiirkonna lõbumaja lood mõjuvadki lmi trööstituima osana, kuna islam asetab naised meestega võrreldes niigi ebavõrdsele positsioonile.
Mehhiko Tsoon on stiilipuhas geto, kus pikapitega rappuvatel teedel tuuritavad hombre’id raisakullide kombel saaki luuravad. Kogenud
prostituudi kirjeldused kasimata meesklientidest ja parimatest
trikkidest voodis suudavad saalis tekitada lmi ainsa naerupahvaku. Muidu on „Hoorade hiilguse” maailm üdini melanhoolne, jättes vaataja pärast seanssi üsna kauaks Rodini mõtleja poosi. Selles maailmas pole kohta moraalil, kuid just seetõttu on vaatajani jõudev jutustus eriti intiimne.
Naised teevad oma tööd templiprostituutidele omase paratamatusega,
teadvustades meeste jõuetust ihade ees.

„Hoorade hiilgus”

Austria, Saksamaa 2011
Režissöör: Michael Glawogger
Auhinnad ja festivalid: Venezia
(Orrizonti), Toronto, London,
Tallinn PÖFF
Linastub alates eelmisest nädalast
kinos Sõprus