Võib imestada, mille pagana pärast on üks krimikirjanik võtnud endale sedavõrd suurejoonelise perekonnanime – Natt och Dag ehk Öö ja Päev. Aga vaat ei ole võtnud, vaid Niklas on Rootsi vanima aadliperekonna Natt och Dagide järeltulija. Aga sel pole käesoleval hetkel tähtsust.

Tuleb tunnistada, et „Stockholm 1793” on suurepärane lugu, kui mitte liialt hinge võtta tolle ajastu koledusi, mis, nii kurb kui see ka on, kirjeldavad sajanditetagust tegelikkust. Natt och Dag ei värvi realismi helgemaks, vaid esitab kogu toonast räppa, eluraskusi ja ebainimlikkust piinlikult täpselt.