Eelmisel nädalal esines Tallinnas prantsuse kirjanik, stsenarist ja lavastaja Emmanuel Carrère. Tänapäeva prantsuse kirjanduse üks põnevamaid nimesid on Eesti lugejale tuntud raamatu „Vaenlane” autorina (ee 2002), kus ta püüab mõista oma pere mõrvanud mehe motiive. Varraku romaanisarjas ilmunud teost ta ise romaaniks ei nimeta. „Filmis on erinevus väga lihtne – sul on kas näitlejad või päris inimesed,” ütles ta Eesti Päevalehele. „Minu meelest on kirjanduses nii, et kui sa kasutad päris nimesid, siis see on dokumentaalne. Ja mina kasutan tavaliselt päris nimesid. Vahe on peamiselt juriidiline: inimesed võivad su kohtusse kaevata. Stiilis pole minu romaanidel ja dokumentaalraamatutel vahet, kirjutan alati ühtemoodi.”

Avalehele
1 Kommentaari
Loe veel: