David Wagner: hindan iga oma päeva

„Ma ei tea sinust midagi, kuid ometi tunnen sinust puudust”, kirjutab romaanis „Elu” uue maksa saaja surnud doonorile.

David Wagner, olete korduvalt öelnud, et romaan „Elu”, mille minategelane toibub haiglas maksasiirdamise operatsioonist, pole 100% autobiograafiline. Aga ehk räägiksite oma kirjutamisaegsest meeleseisundist?

Raamatu põhiteema on kindlasti autobiograafiline. Aga enne kui seda kirjutama hakkasin, pidin mõne aasta ootama. Pidin suutma kõigest, mis minuga oli juhtunud, mingil määral distantseeruda. Nii et raamatu kirjutamine tähistas tegelikult seda, et hakkasin toimunust üle saama.

Peategelane kirjutab lugu haiglas märkmikku. Kas osa teie enda haiglamärkmeid jõudis sellisel kujul teosesse?

Haiglas tegin muidugi märkmeid, sest seal on igav. Harva juhtub midagi põnevat. Panin seal palju asju kirja, aga lõpuks pidin kõik ikkagi ümber kirjutama, leidma uue vaatenurga. Need märkmed ei olnud kirjandus.