Isa ja tütar või kaks võõrast, kes püüavad kunstlikult moodustatud perena võõras keskkonnas hakkama saada? Foto: <p>Kaader filmist</p>

Eelmisest nädalast saab Eesti kinodes näha Prantsusmaa draamat „Dheepan”, mis pälvis viimasel Cannes’i filmifestivalil Kuldse Palmioksa. Mõnes mõttes tahaksin filmi tutvustusest sõna „pagulane” välja rookida, sest arvatavasti on enamikul inimestel nüüdseks juba täiesti kõrini kõigest, mis selle sõnaga seostub. Euroopa pagulaskriisist rääkivaid artikleid on kirjutatud palju ja olgem ausad, ka sellega seotud kunsti, sh filme on juba nähtud.

Seetõttu nimetan filmi pigem inimdraamaks, mis räägib kolme inimese teekonnast parema tuleviku poole. Ent me ei saa siiski mööda sellest, et lugu algab Sri Lanka kodusõjast ja selle koledustest. Tegelased võtavad sõja tõttu ette teekonna uude maailma, kus on loodetavasti rahu ning sõda ei saa niigi katkise hingega ja kaotusi kogenud inimesi enam puudutada. Filmi võimsaima elemendi moodustavadki need kolm inimest, kes peavad saatuse tahtel perekonda mängima.

« Avalehele 0 Kommentaari