Nii teooriakonverents kui ka kunstinäitused arutlevad teemal, mille võib eesti keelde tõlkida kui “seljaskantav kogemus” – aistingud, tajud ja teabevood, mis digitehnoloogia ajastul on hakanud inimesele naha vahele pugema. Osa raskekaalulist kontori- ja kodutehnikat on viimastel aastakümnetel hoolsa kaalujälgimise tulemusena kaotanud tohutult nii ümbermõõtudes kui ka kaalus. Neist suur hulk on hiljuti mugandunud inimese kehaõnarustega, kinnitunud kuuerevääridele, õlale, prilliraami külge, kõrva ja pihku. Sündinud on mobiilse meedia maailm. Tulemuseks on maailmakogemus, millel on aina vähem pistmist vahetu füüsilise ümbrusega. Inimene kaardistab ringi liikudes oma eluolu aina enam digitehnoloogia abil.

Meedia geopoliitika

Levialade piirid, tugijaamad, serverite võimsus, veebidomeenid, interneti peamised teabemagistraalid jms on loonud uue kultuurigeograafia, mida käsitleb üritusteseeria teine teemadekobar – meedia geopoliitika.

Selleteemalistel kunstinäitustel ja debattidel uuritakse reaalse elu meediapeegeldusi ja tõelevastavust. Virtuaalse ja reaalse elu maakaardid on tihti omavahel nihkes, mõnikord pole ühel teisega midagi pistmist ning mõlemal on võime teisele oma nägu anda. Sellepärast kipub geograafia mõiste üldse asenduma hea hulga simulatsioonidega.

Astu arvutisse!

•• Kõikidele põhimõttelistele konverentsipõlguritele ja kunstivihkajatele soovitan seekord jalad siiski kõhu alt välja ajada ja ära käia vähemalt näitustel.

•• “Seljaskantava kogemuse” teemaga haakub enim Tarbekunstimuuseumi väljapanek, kus näeb riideid, mis suudavad kaasa minna kandja muutliku meeleoluga, reageerida vahelduvale ümbrusele, vahendada teistele kandja emotsionaalseid seisundeid ja kui vaja, siis ka omaniku eest paar tihi jutulõnga heietada.

•• Rotermanni soolalaos kombitakse rohkem šansse üle interneti reaalset elu mõjutada ja talluda digitaalsete pedaalidega tõsielu konnasilmadel. Kunstihoones uuritakse aga interneti kui poliitilise võitluse instrumenti.