Kõigepealt mõjuvad mängupaiga dimensioonid: umbes 1500 istekohaga tribüün ja kolme videoekraaniga lava. Kaks külgmist ekraani näitavad laval toimuvat otse. Kolmas ja keskne lava tagaseinas jutustab omaette lugu, mis kohati markeerib laval toimuvat, kohati täiendab seda mõjukate slaidide ja videoklippidega, kohati on lihtsalt meeleolukas lisanumber laulule.

Mis oli Tennosaare kui laulja hing? Oma laule tal ei olnud. Kalmer oli vahendaja ehk meedium laulutegijate ja publiku vahel. Kui anti hea laul, laulis suurepäraselt, hingega, nii sentimentaalseid ballaade kui ka vallatuvõitu olupildikesi. Teksti meeleolu andis ta edasi suurepäraselt – kui oli midagi anda. Halbu laule keegi enam ei mäleta, ei saa öelda, kas tal neid üldse oli. Polnud ka lemmikautoreid, kellega oleks kujunenud nii tihe vaimne side, mis võinuks laulja isikut mõjutada.

Rohkem kui peategelase elukäik tõusevad süžees esile telestuudio eluolu ja ETV ajaloo eredad persoonid: Valdo Pant, tädi Ruth, Reet Linna, Hardi Tiidus, Mati Talvik, Mõmmi. Muidugi ka Tennosaar ise laste laulusaadete juhina. Võrdluseks sobib film „Kohtumine tundmatuga” (2005). „Vanas klaveris” on paljud tegelaskujud samad, tulemus aga säravam.

Avalehele
5 Kommentaari
Loe veel: