Kaks kuud varem saabub pommuudis: Madonna tuleb 18. septembril Valenciasse! 60 000 piletit pannakse müüki järgmisel päeval kell kümme hommikul.

Mina istun juba kell kaheksa arvuti ees. Nagu “miška”. Hinges ootusärevus ja kasvav veendumus, et osalen ajaloolise tähtsusega sündmusel, mille aupaistel on end väga mõnus soojendada.

9.59 ei ole piletimüüja kodulehel veel isegi Madonna kontserdi reklaami.

10.00 vajutan refresh-nuppu.

10.03 rullib lehekülg end lõpuks lahti. Madonna pileteid aga osta ei saa.

10.12 pole piletitest veel jälgegi. Kas nad ise seal firmas ikka teavad, et Madonna tuleb Valenciasse ja just nemad on lubanud pileteid müüa?

10.20 tuleb teade: “Liiga palju kliente on ühel ajal leheküljel. Proovi uuesti!” Miks just mina pean uuesti proovima? Proovigu teised!

10.24 toksin närviliselt refresh-nuppu. Lõpuks kõiki võimalikke nuppe, aga ei midagi.

10.27 – aitab! Mul on kõrini! Kas Madonna on seda närvikulu väärt? Sest kui nüüd järele mõelda, siis ootab ees megakontsert, kus esineja on see sipelga suurune blond kargleja seal taganurgas; trügimine, teravad küünarnukid ja kellegi eriti hiiglaslik pea muidugi just sinu näo ees; pärast ei saa liiklusummikute tõttu koju ja sada muud jama... Kas on seda kõike veel niigi majanduskriisi tõttu stressis vaevlevale kodanikule vaja?

10.29 – “An error ocurred. Try later!” Mis “trai leiter”?! Millal siis? Kui kõik piletid on otsas?

10.40 – lõpuks on kodulehele võlutud spetsiaalne kastike Madonna piletite ostmiseks. Kiire töö, noored, pole midagi öelda! Vajutan ärevalt ja kohe mitu korda.

10.46 ilmub vastus: “Too many persons purchasing simultaneously!” ... Oh issand, öelge palun, kuidas need inimesed sinna lehele üldse pääsesid, rääkimata ostmisest?

11.00 – ah, käige kõik...! Mis mul sellest maailmakuulsast staarist, kõrgetasemelisest sõust ja unustamatust elamusest ikka, kui võin meie pimedas, kahe kärbsega baaris mustlasi kuulamas käia, millal aga tuju tuleb? Palju ehedam kui too massiüritus, sest sajad tuhanded on näinud Madonna blondi juuksepahmakat, ent Juani hallisegusest mustast patsist ja kahest kuldhambast pole neil aimugi...

11.03 – masendus.

11.05 – ai-ai-ai! Kas tõesti? Ma ei usu oma silmi! Tund aega hiljem on mul 69-eurone pääse Madonna “Sweet and Sticky” tuuri Valencia kontserdile! 

18. septembri…

... kuupäevaga ajalehed toovad lugejate ette Madonna kontserdiga seotud arve. Nende meelest pakub see laialdast huvi. Ma ei tea, kellele. Lavatöölistele? Sest mis mul sellest, et kontserdipaiga korrastamiseks läheb kaheksa, lava ülespanekuks neli ning tehnika sättimiseks kolm päeva? Et iga 80 meetri peal on üks helitorn, et lava sisaldab ka seitset liikuvat ekraani ja nelja ekraani äärtes ning kogu selle mitmetonnise ja mitu miljonit maksva materjali toovad kokku 70 veoautot?

Muide, Madonna trupil on muu kola seas kaasas ka 700 paari võrksukki ja 500 põlvekaitset... Ma tean, et täiesti mõttetu info, aga näete, siin ta on.

Madonna...

... ilmub kell 22.03. Lava raamivad kaks Swarovsky kristalltolmuga kaunistatud hiiglaslikku M-i, kuninganna istub samakujulisel troonil. Kitšilikum on raske olla, ent see kõik toimib. Loob lausa pühaliku aura, mis paneb rahva õhku ahmima. Musta riietatud blond Madonna naeratab vaevumärgatavalt, nähes enda jalge ees juubeldavat kätemerd. Kui palju kontserte on ta andnud, kui palju kordi on ta näinud seda mitmekümnetuhandelist jumaldavat publikut, kuid ikka veel toob see talle naeratuse näole!

Madonna hakkab laulma, tõuseb troonilt ja astub rahvale lähemale. Jõuan veel mõelda, et ta ei tundugi kauge, külm ega ülbe, kui ununeb kõik muu ja sisenen koos ligi 60 000 teise hingega Madonna Imedemaale.

Sõu on vapustav! Ja publik. Milline vapustav publik me oleme! Me teame kõiki laulusõnu, me laulame ennastunustavalt kaasa, nagu ka tookord, nagu oleme laulnud eluaeg.

Meie elu soundtrack, filosofeerin nõiutult, kui avastan, et vahepeal on üks pisike näss end minu külge kleepinud. Küsin, miks ta mu küljes ripub. Ta lööb mu peale käega ja ripub edasi. Ütlen talle viisakalt, et ma ei mahu nõnda enam tantsima, ent ta ei ütle midagi ja hakkab hoopis puusi innukalt vasakule-pare­male hööritama. No mulle aitab! Võtan hoogu ja tõukan ta tugeva puusanõksatusega eemale. Näss kaotab tasakaalu, vihastab ja karjub, et ma ta rahule jätaksin. Mina teda?! Kes siin enne seisis?! Nässi leplik pruut palub, et me kontserti rahus naudiksime. Noogutan ja hoian küünarnukki teravalt vastu nässi kõhtu. Aga ta ei tee väljagi. Krt! See, kes mõne hetke pärast paar sammu eemale astub, olen hoopis mina.

Aga läheb vaid hetk ning ma olen võlumaailmas tagasi. Transis rahvas hakkab kahe laulu vahel skandeerima “Madonna! Madonna!”. Madonna uurib esimeste ridade fännidelt: “What is that you’re saying?!” Fännid avavad suu veelgi enam ja karjuvad: “M-a-d-o-n-n-a!” Diiva vaatab neid hetke mittemidagiütleva näoga ja küsib siis: “Can I sing my song now?”

Kontserdi lõpetav rave’i osa algab Justin Timberlake’iga kahasse lauldud hitiga “4 Minutes”. Rahvas on selleks ajaks juba täiesti hullunud. Silmad pahupidi, käed taeva poole, nagu ülistatakse jumalaid. Võimsa “Like a Prayeri” miksi abil jõutakse ühisesse nirvaanasse, kust välja enam ei pääse. Juhhuuu, selline ongi taevas!

Korraga vajub kõik vaikseks ja pimedaks. Valusa äratuse viib lõpule ekraanidele ilmunud värviline “GAME OVER”. Ei mingeid lisalugusid, ei mingit nunnutamist. Kaks tundi kestnud hullus on läbi.