Dokumentaalfilm, mis jätab vaatajale filosoofia antireklaami mulje
Dokumentaalfilm toob vaatajani Jan Jõemetsa tegelaskuju, kes kunagise filosoofia tudengi ja õppejõuna elab nüüd eraklikku elu maal. Jääb selgusetuks, millega täpselt Jan peale suitsetamise ja trummimängu tegeleb. Filmis proovib ta taas ülikooli astuda, et oma õpingud lõpetada, kuid tõdeb hiljem, et see pole siiski tema jaoks. Hästi on kujutatud Jani teekonda õpingute jätkamisel: humoorikas ankeedi täitmine, vahepeal uuenenud ja suurenenud Tallinna ülikoolis ekslemine. Tegelaskuju on tabavalt valitud ja pakub omajagu huumorit. Kuid hale-kurb pilt, mis filosoofist kokkuvõttes maalitakse, heidab varju kogu tegevusvaldkonnale. Jääb mulje, et „see tõeline filosoofia” on välja surnud või siis heidab kohe hinge. Kui filmis on juttu, et kõigile antakse sissejuhatust filosoofiasse, aga vaja oleks ka väljajuhatust, siis paratamatult tekib mõte, et seda film sümboliseeribki.