Tänavu oli eestlastel Balti Assamblee kirjanduspreemia kord. See anti luuletaja Hasso Krullile tema luulekogu “Meeter ja Demeeter” (Vagabund, 2004) eest. Preemia toob võitjale taskusse 5000 eurot (u 78 000 krooni), seina peale aukirja ja kaminasimsile võidujumalanna Nike motiividel kujukese. Kunstipreemia läks sel aastal Vilniuse Keelpillikvartetile ja teaduspreemia pälvis läti teadlane E-valds Mugurevičs Liivimaa kroonikate uuringute eest. Kõik nimetatud saavad auhinnad kätte Tallinna raekojas 25. novembril.

“Krull on juba mõnda aega müüdilooja või müüditõlgendaja. Ta huvi loomismüütide, igasuguste muude müütide ja legendide vastu on aina süvenenud,” kirjutab luuletaja Andres Ehin 11. märtsi Arkaadias Krulli “Meetrit ja Demeetrit” arvustades. “Haare on tal üleilmne – teda võluvad nii indiaanlaste, polüneeslaste, kreeklaste, soomeugrilaste kui ka paljude teiste rahvaste müüdid.”

Krulli huvitab pärimus

Hasso Krulli luulekogu ongi selle huvi luulevormis tulemus ja väljendus, mida autor nimetab koguni eeposeks. “See on üks pikk luuletus kahes osas, kergelt spiraalse struktuuriga – sissepoole lõikudes läheb kitsamaks, väljapoole avardub,” tutvustab Krull ise oma luulekogu. “Seal on kaks häält: üks mees- ja üks naishääl. Meeshääl jutustab veeuputuse lugu ja naishääl maailma loomise lugu.” Huvi pärimuse ja mütoloogia vastu sai veel mõni aeg tagasi postmodernistina tuntud Krullil tõuke 10–15 aastat tagasi lastele muinasjutte lugedes. Siis märkas kirjanik, et pärimustes on midagi sellist, mis endal mõtlemises puudub.

Luulekogu koosneb kahest osast, esimese pealkirjaks “Meeter”, teisel “Demeeter”. Raamatu esimeses osas on Andres Ehini arvates paljud leheküljed võetavad omaette luulepärlitena, kuigi on olemas ka niit, mis kõike ühendab.

“Kas siiski eepos?” küsib Andres Ehin. ““Meetri” põhjal veel mitte. Aga “Demeetris” on Krull enda sedavõrd lahti kirjutanud, et tekib kõigi osade vaba ja kaunis kokkukuuluvus. Nüüd juba veenab Krull lugejat, et tegu on tõesti eeposega.”

Ehini sisulise-tunnetusliku analüüsi kõrval toob Krull mängu vormilise vaatenurga. Miks eepos? – “Kõigepealt sellepärast, et need lood seal ei ole minu välja mõeldud,” selgitab Krull. “Need on igasugustest vanadest pärimustest. Nende kokkupanemise viis on seesama mis eepostel tavaliselt. Tehakse üks pikem tekst, kuhu nagu ühte raami kogutakse kokku erisuguseid pärimusi. Selle aines ei ole originaalne – ainult kokkupanemine on originaalne.”