Eesti mälu tulvab raamatuletile
20. märtsil ilmavalgust nägev sari on mõneti jätkuks eelkäijale, mis kandis nime „Eesti lugu” ja mille põhirõhk oli ajaloosündmustel. „Eesti mälu” sarjas on ajalugu ja ühiskondlik-poliitiline olukord pigem fooniks ja peatähelepanu saab inimene. Lugejale veelgi lähemale toob teosed tõik, et tegemist on tõestisündinud lugudega.
„Uus raamatusari on mälusild – kahesuunaline tee olnu ja oleva vahel, rännak tänasest toonasesse ja vastupidi,” iseloomustas sarja Eesti Päevalehe kirjastuse juht Margus Küppar. Eesti mälestuskirjanduse paremik on kogutud 50 raamatusse, mis teeb sellest Eesti kõigi aegade kaalukaima mälestustesarja. Mitmed teosed ilmuvad esmakordselt, näiteks Elias Kasaku ja Arnold Susi meenutused. Samuti leidub neid, mis on varem välja antud kärbitud kujul, sh August Kitzbergi ja Friedebert Tuglase noorpõlvemälestused.
„Eesti mälu” pilt on kirev: kirjandusilmas tuntud tegelaste kõrval on palju neid, kes on tuntud teistel elualadel, ja neidki, kellest laiem avalikkus alles esmakordselt kuuleb. Jaan Krossi teosele järgneb sarjas Eesti riigivanema, välisministri ja kunagise Moskva suursaadiku August Rei „Mälestusi tormiselt teelt”. Seejuures on märkimisväärne, et Rei oli Eestis 1918–1940 valitsenud üheteistkümnest riigipeast ainus, kes pääses Nõukogude Liidu raudsest haardest.
Mitte ainult eestlastest
„Kindlasti vääriks rõhutamist, et valik hõlmab eestlaste kõrval ka mitmete teiste kohalike rahvuste – juutide, venelaste ja baltisakslaste – esindajaid,” märkis (aja)kirjandusekspert Tiit Hennoste, kes sarja koostajaile nõu andis. Avameelse ja kaasakiskuva lugemisena tõstis Hennoste esile laulja Artur Rinne ja näitleja-lavastaja Paul Pinna mälestusi. Esimest korda pärast 1927. aastat ilmuvad 20. sajandi alguse kirgliku sotsiaaldemokraadi Marta Lepa memuaarid (laiemalt teatakse teda kirjanikunime Sophia Vardi all). „Tema mälestused ja isiklik kogemus 1905. aasta revolutsioonist on erakordselt põnev lugemine,” hindas Hennoste.
Autorite seas on hulk otseselt ja kaudselt ajakirjandusega seotud inimesi, näiteks Artur Adson, August Kitzberg, Karl Ast Rumor ja Karl August Hindrey, kelle kolmeosalise mälestusteraamatu viimane osa „Tõnissoni juures” räägib talle omasel iroonilisel moel tollase tippajakirjanduse sünnist.
„Õppida oleks eesti ajakirjandusel ka elupõlise ajakirjaniku Arno Raagi elukogemusest. Muu hulgas kirjeldab ta ajalehe tegemist kahe okupatsioonivõimu ajal ja meenutab, kuidas oludele vaatamata püüti objektiivset lehte teha. Õppida on temalt sedagi, kuidas südamega tööd teha,” sõnas Hennoste.
Veel tõstis Hennoste esile ajakirjaniku, literaadi ja poliitikategelase Anton Jürgensteini mälestusi ning Lauri Vahtre meenutusi tormilisest ülikoolielust 1970. aastate lõpus ja 1980-ndate alguses.
Sarja peamised koostajad olid ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho ja toimetaja Mart Orav, kes eesti kirjanduse ja kultuuri uurija ning raamatute koostajana on üks hinnatumaid oma ala eksperte. Sarja ettevalmistamisel andsid peale Tiit Hennoste hüva nõu ka ajaloolane Toomas Hiio, elulugude tunnustatud kogujad-uurijad Rutt Hinrikus ja Jaan Isotamm, Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand, akadeemik ja bibliofiil Peeter Tulviste, akadeemik ja kirjandusteadlane Jaan Undusk ning Eesti kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg.
Kirjuta sarja viimane raamat
•• Sarnaselt sarjaga „Eesti lugu” ilmub uus mälestusteraamat igal laupäeval 50 nädalat järjest. Raamatu saab osta koos Eesti Päevalehega ja iga raamat on müügil vaid nädal
aega (kui enne otsa ei saa). Raamatu hind on 79 krooni. Sarja saab ka tellida.
•• Viimase „Eesti mälu” raamatu autor on veel teadmata. Auväärsele kohale kuulutavad Eesti Päevaleht ja ajakiri Akadeemia välja võistluse.
•• Oodatakse käsikirju, mille
autor kajastaks sellel ajajärgul toimunut oma pilgu ja arusaamade kaudu. Käsikirja maht peab võimaldama selle raamatuna välja anda, tekst ei tohi olla täies mahus ilmunud.
•• Käsikirjade esitamise tähtaeg on 29. september, võitjad kuulutatakse välja novembris.
