Ehitusinsenerist imemees August Komendant
Mõned kuud enne, kui riigipiirid üle maailma ootamatult suleti ning inimesed ja asutused karantiini pandi, jõudis Eesti arhitektuurimuuseum avada näituse eesti ehitusinseneri August E. Komendandi (1906–1992) loomingust. Pikaajalisel rahvusvahelisel koostööl põhinev uuenduslik väljapanek on nüüd vaadatav ka veebis.
August Komendant on pärit Järvamaalt Mäo vallast. 20. sajandi teise poole rahvusvahelise arhitektuuri tippsaavutustega seotud nimi on Eesti ehituskultuuri, arhitektide ja inseneride professiooni kohal kõrgunud aastakümneid, innustades paljusid järgmisi põlvkondi edasi pürgima. Ent ometi on tema uurimine ja tõlkimine kodumaal jäänud liiga kaua „elevandiks toas” – suureks looks, mida pole julgetud eriti puudutada.
Ehitusinsenerile pühendatud muuseuminäitusel puudub väljakujunenud traditsioon või konventsioon. Seda isegi rahvusvaheliselt, mitte ainult Eestis. Nii tõi insenerinduse teemalise näituse tegemine ilmselt kaasa hulga kureerimisega seotud küsimusi.
Näitus avatud veebis
August Komendandi monograafia veel valmib. Komendandi kirjutatud raamat „18 aastat arhitekt Louis I. Kahniga” (ilmus inglise keeles 1975) on nüüd tõlgitud ka eesti keelde. Ent YouTube’is on kaks väärtuslikku videot, mida soovitan huvilistel juba praegu vaadata. 48-minutiline August Komendandi tööde erapooletu ja dokumentaalne ülevaade ja 36 minutit kestev ekskursioon näitusel. Materjal esindab maailma tipptasemel uurimust, mille eelis võib-olla ongi just selle Eestis valmimine. USA seisukohast poleks varajane Komendant ehk tema 1930. aastate looming (Kadrioru staadioni tribüün jm) kuuldavasti eriti huvi pakkunud. Omast käest tean, et Wendy Lesser, tulles 2014. aastal Saaremaale Louis Kahni biograafia jaoks materjali koguma, polnud teadlikki, et Komendant tegutses aktiivselt insenerina juba 1930. aastate Eestis.
Kui tahta visualiseerida Kahni ja Komendandi suhet, siis pakuksin välja Raffaeli „Ateena kooli”.
Tipptasemel tööd
Ent praegu imetletakse arhitekti ja inseneri koostöös valminud hooneid, mis kuuluvad 20. sajandi teise poole maailma tippu. Need ehitised olid omas ajas radikaalselt head. On seda siiani. Louis Kahni projekteeritud Kimbelli kunstimuuseumi (1972) Texase osariigis USA-s peetakse üheks parimaks muuseumiarhitektuuriks üldse (vabandust superlatiivi eest), muu hulgas tänu Komendandi loodud keerukale laekonstruktsioonile. See hoiab kinni kõrvetava päikesepaiste, mis võiks maale kahjustada. Samuti laseb see laest tulvata mahedal hajuval valgusel, mis loob pühaliku meeleolu, nii et inimestel on meeldiv ruumis viibida ja kunsti nautida.
Komendandi arvutusteta poleks riskantset arhitektuuriimet Habitat 67 julgetud ega osatud ehitama hakatagi.
Intelligentne kujundus
Leonhard Lapin on rääkinud „Eesti betoonikoolkonnast”, st betoonivalu kõrgest ajaloolisest tasemest siinmail. Just sellele Komendandi lemmikule, modernistliku arhitektuuri tüüpmaterjalile keskendub ka näituse pealkiri „Betoonist võlutud”.
Kõik teemaga seonduv on tegelikult natuke üleloomulik. Praeguse seisuga võib öelda, et eesti arhitektuuriajaloo kaks „elevanti toas”, arhitekt Louis Kahn ja insener August Komendant, on nüüd mõlemad saanud oma kodumaise uurimisrühma. Noor arhitektuuriteadlane Carl-Dag Lige on teinud head tööd, ent kes seda teab, kas tema valis uurimisteema või valis teema hoopis tema? Näituse avamisel tänati tema kooliaegset pinginaabrit, kelle nimi oli Komendant (Komendant on Lige klassivenna Martin Komendandi vanaonu – toim).
Näituse kujundus on igati intelligentne, ent siiski oleks kasuks tulnud dominantide rõhutamine ehk Komendandi insenerimõtte kolme kõige suurema saavutuse esiletoomine. Seda kogeme näituse tuuril –Kadrioru staadioni tribüün (1936–1938), Habitat 67 elamukompleks Kanadas (1963–1967) ja Kimbelli kunstimuuseumi laekonstruktsioon USA-s (1966–1972)
