Katie Fforde raamatute järgi on valminud rohkesti Saksa telefilme. Foto: kaader filmist/Network Movie

Polly Cameron on üle 30-aastane naine, kes on loobunud mõtlemast seksist ja suhetest ning kelle jaoks ohtlik elu tähendab vannis raamatukoguraamatute lugemist. See ei tähenda siiski, et tal on igav või üksildane olla. Otse vastupidi, Polly kannab kaltsukarõivaid, ohtralt ehteid, töötab tervisetoitu pakkuvas kohvikus, käib meeleavaldustel ja tegeleb keraamikaga. Ta pole jõukas, ent on kõigega rahul – nii telliskividel seisva voodi kui ka väikse palgaga. Polly kõneviis on segu teravast keelest ja humoorikusest ning ta tunneb end oma elus ja eluviisis omal kohal. Välja arvatud siis, kui endine klassiõde kutsub ta enda poole õhtusöögile, mis on, nagu peagi välja tuleb, paraja banketi mõõtu. Ometi sünnib sõbranna sekeldamisest midagi huvitavat, kui mitte suisa ohtlikku: Polly kohtub Davidiga.

Sagimine Polly ümber

Kuigi Polly põgeneb peolt ummisjalu ja hulga vähem elegantselt kui Tuhkatriinu, ei jäta elu asja niisama ja peagi kohtub ta Davidiga veel kord. See avab Polly elus uued suunad ja vaoshoitud veinikaupmees ei jää esimeseks meesterahvaks, kes talle ootamatut tähelepanu osutab. Ehkki tihti lööb välja Polly komme jalga lasta kohe, kui keegi tema vastu huvi tunneb, ei aita isegi see pidevate Davidiga taaskohtumiste ega temast noorema, ulja ja ülbevõitu Tristani külgelöömise vastu. Loosse sekkuvad Polly sõbrannad ja töökaaslased, ema, Davidi teismeline poeg ja teised ning lahti läheb hoogne sagimine, mille lõpuks võib Polly elu olla juba pöördumatult muutunud.

Polly põgeneb peolt ummisjalu ja hulga vähem elegantselt kui Tuhkatriinu.

1952. aastal sündinud Katie Fforde (sünninimega Catherine Rose Gordon-Cumming) on üks tuntumaid Briti romantilise ajaviitekirjanduse autoreid. Tema enda elu meenutab paljuski mõne romantilise raamatu tegelast, kellega ei juhtu võib-olla kõige ebaharilikumaid sündmusi, ent kellel jagub põnevust ka igapäeva. Kuigi Fforde sündis ja kasvas Londonis, peab ta end maatüdrukuks ning elab viimased 30 aastat abikaasaga Inglise maapiirkonnas. Abielu algusaastatel sõidutasid nad kanalitel laev-hotelle, seejärel kolisid Walesi, kus mees sõitis merd ja naine oli väikeste lastega kodus, sattudes sõltuvusse romantiliste raamatute lugemisest. Kuigi ta kaalus ka ise nende kirjutamist, ei jõudnud mõte niipea reaalsuseni.

Alles siis, kui nad elasid kolme lapse, koerte ja kassidega järgmises kohas ning olid jätnud kanad Walesi maha ja loobunud kitsede pidamisest, kinkis ema tulevasele autorile kirjutamiskomplekti ja Katie Fforde asus asja juurde. Esimese romaani kirjutamine võttis tal kümme aastat ja see jõudis poelettidele 1995. aastal. See oligi „Ohtlik elu”. Nüüdseks on tema sulest saadaval üle 20 raamatu, enamasti ilmub neid igal aastal üks.

Eesti keelde on tõlgitud kolm romaani, kuigi võrdlemisi ammu. Fforde tegeleb ka koorilaulu ja flamenkotantsuga, kuid on öelnud, et armastab üle kõige ikkagi kirjutamist. See annab võimaluse pidada mõttes kõiksuguseid töid, mida elus pole ette tulnud, ja teha nende kohta uurimistööd, näiteks käia ellujäämiskursustel.

Nagu paljude „Aegumatute armastuslugude” autorite puhul, annab ka Fforde elukäik julgust hakata kirjutama (või midagi muud südamelähedast tegema) mis tahes eas ja kogemuste- pagasiga. Alati võib leida võimaluse teha seda, mida hing ihkab, ning seeläbi teistegi ellu elevust ja rõõmu tuua.

"Ohtlik elu" homsest saadaval koos LP-ga vaid nädalajagu! Vaata lisa: www.lpraamat.ee