Enam kui 10 000 Eesti sakslast lahkus oma kodust loetud päevade jooksul. Siiajäänuil läks halvasti

Lahkuvad Eesti sakslased ostsid 1939. aastal poed kohvritest tühjaks. "Teie missioon Eestis on täidetud. Uus missioon on Poola saksastamine," ütles neile natside propaganda.

Saksa ametivõimud, kes alguses omavahelises suhtluses kasutasid Umsiedlung’i ehk ümberasustamise asemel sõna evakueerimine, tekitasid Eesti sakslaste hulgas teadlikult, kuigi varjatult, mitteametlikult õhkkonna, millest kujunes teatud mõttes massipsühhoos. „Laevad olid sadamas ja öeldi, et peate kohe otsustama, kas tulete või mitte,” kirjeldab Liibek. Kuigi enamik inimesi lahkus mõne nädala jooksul, venis lahkumine.

Juba nädal enne ümberasustamise teatavaks saamist oli inimestele selgeks saanud, et Eestisse on oodata nõukogude sõjaväge. „Saksamaa ja Nõukogude liit olid just Molotov-Ribbentropi paktiga sõprust kuulutanud, aga mitteametlikult tasandil lasti käibele jutu enamlaste peatsest saabumisest Eestisse ja nende võimalikust terrorist, mida paljud siinsed inimesed aastatest 1917.-1919. mäletasid ja kartsid,” toob Liibek välja.