Enim teatriauhindade kandidaate on Vanemuisest ja Draamateatrist

Teatriauhindade jagamisel on kõige paremini esindatud Vanemuine, esile tasub tõsta eripalgelist dramaturgiat.

Täna avalikustatud teatriauhindade kandidaatide nimekiri on kirju, enim nominatsioone on Vanemuisel, kokku 12. Domineerivaks võib pidada hoopis oma kategoorias lausa kuue lavastusega kunstnikuauhinnale kandideerivat Tallinna Linnateatri peakunstnikku Kristjan Suitsu, kes on viimaste aastate jooksul korduvalt näidanud, et on oma valdkonna absoluutses tipus.

Nomineeritud näitlejate hulgas leiab küllaga, kellel silma peal hoida. Toome siinkohal esile Draamateatri noore näitleja Liisa Saaremäeli, kes kandideerib parima naispeaosa auhinnale rollide eest väljaspool koduteatrit – Juta rolli eest lavastuses „Kas kalad magavad?” (VAT teater), aga ka Ella Ilbaku / Kaie Skalle kehastuse eest lavastuses „Leek” (Eesti teatri- ja muusikamuuseum). Salme Reegi preemia puhul on VAT teatri rolli kõrval nimetatud ka koduteatri „Lohe needust”. „Kas kalad magavad?” käsitleb väga rasket teemat – lapse pilgu läbi räägitud lugu väikevenna surmast ja sellega hakkama saamisest ning seda kõike monotükis. See, kuidas Saaremäel üksi väga raske surmateema välja kannab, on vapustav ja nagu nimekirjast näha, on ta oma rolliga võitnud ka žürii südamed.

Enim nominatsioone Vanemuisel

Kõige rohkem on nimekirjas esindatud Vanemuise teater ning tervelt kaks lavastajaauhinna kandidaati on just sealt: Karl Laumetsa „Kalevipoeg” ja Andres Noormetsa „Midagi tõelist”. Vanemuise lavastuste „Medeia” kujundusega kandideerib kunstnikuauhinnale Eugen Tamberg ning samast kategooriast leiame ka Kristjan Suitsu kunstnikutöö lavastusele „Kalevipoeg”. Tunnustuse on pälvinud Vanemuise balletitrupp lavastustega „Kinolina kangelane” ning „Romeo ja Julia”, Veiko Porkanen lavastuse „Midagi tõelist” meespeaosas, Maria Annus lavastuse „Medeia” nimiosas jt.

EV100 teatrisarja „Sajandi lugu” raames lavale jõudnud töödest sai enim nominatsioone Tallinna Linnateatri ja Vana Baskini teatri ühislavastus „Miljoni vaade” (meespeaosa eest Egon Nuter, meeskõrvalosa eest Rain Simmul ja kunstnikuauhinnale Martin Mikson). Ants Rahuoja rolli eest meespeaosatäitja preemiale kandideeriv Egon Nuter on võimsalt tõusnud kõrgemale toredate koomiliste rollide kuvandist. Kindlasti on tähenduslik seegi, et sügisest sai Nuterist Tallinna Linnateatri näitleja.

Kui näiteks lavastajaauhindade nominatsioonid ei ütle praeguse teatripildi mitmekesisuse kohta kuigi palju, siis algupärase dramaturgia nimekiri on jällegi väga eripalgeline. Konkureerima on valitud väga erinevad tööd: Siret Campbelli „Beatrice” on tema esimene näidend (vähemalt esimene, millega ta on avalikkuse ette tulnud). Seejuures on Campbell ise olnud juba mitu aastat eesti uute dramaturgide kasvatamise eestvedaja. Martin Algus on näidendikirjutajana juba vana kala, kuid tema palju kiidetud ja Vanemuises lavale toodud „Midagi tõelist” on paralleelselt ilmunud tema esimese romaanina. Ehk siis debüüt seegi. Samuti kandideerib verbatim-tehnikas (inimese kõne kirjutatakse üles ja näitleja esitab seda laval ülitäpselt) sotsiaalkriitiline näidend, Maria Lee Liivaku ja Mari-Liis Lille „Väljast väiksem kui seest”, mis on endiselt päevakajaline. Veel võistleb Ivar Põllu kokku kirjutatud ja päriselul põhinev „Kremli ööbikud”, mis oli publiku seas väga menukas. Algupärase dramaturgia kategooria jäi „Ööbikute” ainsaks. Laur Kaunissaare, Aare Pilve, Jarmo Reha jt „Oomeni” aluseks oli aga avangardpoeet Aleksei Gastevi teos „Töölislöögi poeesia”.

Balleti kategoorias teeb ilma Jevgeni Gribi lühiballett „Valgus aknas”, kus peale lavastaja kandideerivad ka osatäitjad Darja Günter ja Marta Navasardjan. Balletiauhinna nominentide seas on veel esindatud ainult Vanemuise balletitrupp. Gribi ballett jõudis lavale balletiõhtu „Eesti ballett 100” raames koos Eve Mutso ja Tiit Helimetsa lühiballettidega. See on kahtlemata tabav, huvitav ja emotsionaalne teos.

Otsingud etenduskunstides

2013. aastal loodud etenduskunstide ühisauhind on üheti vajalik, teisalt tekitab see kategooria pisut segadust, sest hõlmab statuudi poolest sisuliselt kõike, mis ei pruugi muudesse kategooriatesse paigutuda. Ehkki, tõsi, „Olmeulmad 2” on tänavu ka tantsuauhinna kandidaatide seas ning „Workshopi” muusikalise kujunduse autor Artjom Astrov on selle ja veel kahe lavastusega nomineeritud muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhinnale.

Selle kategooria puhul jääb silma ka žürii, kelle liige Evelyn Raudsepp on nomineeritud Estonia ja MIMprojecti „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas” teostajate hulgas. Raudsepp aga alles ees ootaval laureaadihääletusel ei osale. Kandidaatide nimekirjani ei jõutud seejuures hääletamise, vaid pika arutelu järel. Otsus võeti vastu konsensusega.

Žürii liige Annemari Parmakson ütleb, et nende huviorbiiti kuulus sel aastal pea veerandsada lavastust, kandidaate valides tõsteti esile eelkõige otsingulist lähenemist. „Üks märksõna on kindlasti ruum: olgu näiteks Henri Hüti ja Mihkel Ilusa installatiivsed ruumiuuringud, „Olmeulmad 2” loojate osav ruumilavastamine või ka publikult otsest suhestumist ja aktiivsust taotlevad ruumilahendused kadrinoormetsa lavastuses. Teine märksõna võibki olla suhe publikuga. „Workshopis” oli minu jaoks üks paeluvamaid aspekte just teatri aluseks oleva etendaja-vaataja suhte mõtestamine nii läbi publiku kohta võetud hoiaku kui ka kujundliku tasandi,” sõnas Parmakson.

Veel tõi ta esile, et mitme nominendi puhul võib märgata pigem ebahierarhilist kollektiivset loome- ja mõttelaadi – heaks näiteks MIMproject („Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas”, Estonia rahvusooperi ja Kanuti Gildi SAAL-i ühistöö EV100 teatrisarjas „Sajandi lugu”), kellele tõid nominatsiooni mänguline idee ja triksterlik lähenemine ooperile.

Auhinnad antakse üle rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil Rakvere teatris.

NOMINENDID

SÕNALAVASTUSTE AUHINNAD

Žürii: Jaak Allik, Tambet Kaugema, Piret Kruuspere, Toomas Lõhmuste, Annemari Parmakson, Külliki Saldre ja Liina Tepand

NAISPEAOSATÄITJA AUHIND

Maria Annus – nimiosa lavastuses „Medeia” (Vanemuise teater)

Tatjana Kosmõnina – Olga monolavastuses „Nastja, Nastja, Nastja” (Vene Teater)

Piret Laurimaa – Inriid Nipernaadi lavastuses „Inriid ja Toomas Nipernaadi” (Pärnu Suveteater)

Ursula Ratasepp – nimiosa lavastuses „Preili Julie” (Tallinna Linnateater)

Liisa Saaremäel – Juta lavastuses „Kas kalad magavad?” (VAT teater) ning Ella Ilbak / Kaie Skalle lavastuses „Leek” (Eesti teatri- ja muusikamuuseum)

MEESPEAOSATÄITJA AUHIND

Aleksandr Ivaškevitš – Zilov lavastuses „Pardijaht” (Vene Teater)

Egon Nuter – Ants Rahuoja lavastuses „Miljoni vaade” (Tallinna Linnateater ja Vana Baskini teater)

Lembit Peterson – nimiosa lavastuses „Kuningas Lear” (Theatrum)

Veiko Porkanen – Karl lavastuses „Midagi tõelist” (Vanemuise teater)

Andrus Vaarik – Gilbert Horn lavastuses „Noad kanade sees” (EMTA lavakunstikool) ja André lavastuses „Mineku eel” (Tallinna Linnateater)

NAISKÕRVALOSATÄITJA AUHIND

Maria Klenskaja – Sveta lavastuses „Isamaa pääsukesed” (Eesti Draamateater ja Nargenfestival)

Anu Lamp – Jutustaja lavastuses „Kalevipoeg” (Vanemuise teater) ja Mertis Katherine Graven lavastuses „John” (Tallinna Linnateater).

Ester Pajusoo – osatäitmised lavastuses „Jaanipäev” (Eesti Draamateater) ning Anu lavastuses „Isamaa pääsukesed” (Eesti Draamateater ja Nargenfestival)

Ragne Pekarev – dr Gertie Ladenborger lavastuses „33 variatsiooni” (Vanemuise teater)

Ursula Ratasepp – Kati lavastuses „Toomas Nipernaadi” (Temufi) ja Naine lavastuses „Mineku eel” (Tallinna Linnateater)

MEESKÕRVALOSATÄITJA AUHIND

Markus Luik – osatäitmised lavastustes „Jaanipäev” (Eesti Draamateater) ning „Kostja ja hiiglane” (R.A.A.A.M.), Serge Haulupa lavastuses „Monument” (Kinoteater ja Von Krahli teater)

Andres Mähar – Poni-William lavastuses „Noad kanade sees” (EMTA lavakunstikool)

Allan Noormets – Bubnov lavastuses „Põhjas” (Tallinna Linnateater)

Indrek Sammul – Vassili Vassiljevitš Bessemjonov lavastuses „Väikekodanlased” (Eesti Draamateater)

Rain Simmul – Mihhail Ivanov Kostõljov lavastuses „Põhjas” (Tallinna Linnateater) ning Aare lavastuses „Miljoni vaade” (Tallinna Linnateater ja Vana Baskini teater)

KUNSTNIKUAUHIND

Arthur Arula – kujundus lavastustele „Väikekodanlased” (Eesti Draamateater), „Tsaar Saltaan. Üleküpsenud muinasjutt” (Emajõe Suveteater) ja „Elokäük”

Jaanus Laagriküll – kujundus lavastusele „Mineku eel” (Tallinna Linnateater)

Martin Mikson – kujundus lavastustele „Põhjas” (Tallinna Linnateater), „Jaanipäev” (Eesti Draamateater) ning „Miljoni vaade” (Tallinna Linnateater ja Vana Baskini teater)

Kristjan Suits – kujundus lavastustele „Öö lõpp” (Vaba Lava), „Väike jumalanna” (EMTA ja Eesti Draamateater), „Kalevipoeg” (Vanemuise teater), „Metsa forte” (Eesti Draamateater ja Nargenfestival), „Väike prints” (Tallinna Linnateater ja EMTA lavakunstikool) ning „Leek” (Eesti teatri- ja muusikamuuseum)

Eugen Tamberg – kujundus lavastustele „Medeia” (Vanemuise teater) ja „Noad kanade sees” (EMTA lavakunstikool)

LAVASTAJAAUHIND

Karl Laumets – „Kalevipoeg” (Vanemuise teater)

Kertu Moppel – „Väikekodanlased” (Eesti Draamateater)

Andres Noormets – „Midagi tõelist” (Vanemuise teater)

Hendrik Toompere – „Mineku eel” (Tallinna Linnateater)

Kaili Viidas – „Tsaar Saltaan. Üleküpsenud muinasjutt” (Emajõe Suveteater)

BALLETIAUHIND

Žürii: Enn Suve, Tiit Härm, Jelena Karpova, Saima Kranig ja Age Oks

Jevgeni Grib – lühiballeti „Valgus aknas” koreograaf-lavastaja (Eesti rahvusballett)

Darja Günter – osatäitmine lühiballetis „Valgus aknas” (Eesti rahvusballett)

Marta Navasardjan – osatäitmine lühiballetis „Valgus aknas” (Eesti rahvusballett)

Vanemuise balletitrupp – lavastustes „Kinolina kangelane” ning „Romeo ja Julia” (Vanemuise teater)

TANTSUAUHIND

Žürii: Leenu Nigu, Heili Einasto, Kristiina Garancis, Priit Raud ja Iiris Viirpalu

Raho Aadla, Age Linkmann, Arolin Raudva ja Maarja Tõnisson – „Olmeulmad 2”: kujutlusvõime troopiline vohamine ja lopsakalt unenäolise ruumi kehtestamine tööstuslikul tühermaal

Külli Roosna ja Kenneth Flak – „Prime Mover”: pühendunud, professionaalne ja tehniliselt kõrgetasemeline lavastus, mis on ühtaegu täpne, voolav, pingevaba (Bærum Kulturhus / Regional Arena for Samtidsdans, Endla teater, Sõltumatu Tantsu Lava, Scenekunst Sør)

Ruslan Stepanov – „Невесомость”: võluvalt abstraktsed ja minimalistlikud variatsioonid peaaegu eimillestki, viimse detailini välja lihvitud absoluutne kohalolu (Kanuti Gildi SAAL)

Liis Vares – „Hingake! Ärge hingake!”: süvenenud, empaatiline ja peenetundeline lähenemine ühiskondlikult olulisele teemale (Sõltumatu Tantsu Lava)

ETENDUSKUNSTIDE ÜHISAUHIND

Žürii: Evelyn Raudsepp, Evelin Lagle, Kerri Kotta, Annemari Parmakson ja Priit Raud

MIMproject – „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas”: ooperižanri mänguline avardamine (rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAAL, EV100 teatrisarjas „Sajandi lugu”)

Mart Kangro, Juhan Ulfsak ja Eero Epner – „Workshop”: peenekoeline kontseptsioon, nauditav etendajate kohalolu ning köitev vaataja intellektuaalne kaasakutsumine (Kanuti Gildi SAAL)

Henri Hütt ja Mihkel Ilus – „Kapriisid III” ja „Kapriisid 3,5”: tabav installatiivne ja kohaspetsiifiline ruumiloome seriaalses vormis (Kiasma Teater, Kanuti Gildi SAAL)

Autorid, lavastajad, esitajad Raho Aadla, Age Linkmann, Arolin Raudva ja Maarja Tõnisson, lavakunstnik Kairi Mändla, kostüümikunstnik Liisi Eesmaa, valguskunstnik Revo Koplus, helikunstnikud Hello Upan ja Killu Sukmit – „Olmeulmad 2”: kogu trupi uljas ja värske loominguline sünergia, külluslik kujundikeel ja loov ruumilavastamine

kadrinoormets – „Maandatud tõotus”: individuaalse ja kollektiivse vaatajateadvuse äratamine mitmekülgse ruumikogemuse ja etendajate pingevaba publikusuhtluse kaudu (Kanuti Gildi SAAL)

SALME REEGI NIMELINE AUHIND

Žürii: Jaak Urmet, Iir Hermeliin, Kairi Kruus, Katrin Nielsen ja Maria Peterson

Kersti Heinloo – lavastus „Lohe needus” (Eesti Draamateater)

Eva Kalbus – oskuslik pedagoogi- ja näitejuhitöö lavastuses „Rasmus, Pontus ja Lontu” (MTÜ Liigub ja Loob, Iloni Imedemaa)

Tiina Mölder ja Christin Taul – lavastus „(p)ÖÖ” (NUKU teater)

Liisa Saaremäel – Juta lavastuses „Kas kalad magavad?” (VAT teater) ning Sissi, Shakra ja Famagott lavastuses „Lohe needus” (Eesti Draamateater)

Marion Undusk – kunstnikutöö lavastusele „Gulliveri reisid” (NUKU teater)

ALGUPÄRASE DRAMATURGIA AUHIND

Žürii: Heidi Aadma, Monika Larini, Ene Paaver ja Mihkel Seeder

Martin Algus – „Midagi tõelist”

Siret Campbell – „Beatrice”

Laur Kaunissaare, Aare Pilv, Jarmo Reha jt – „Oomen”, Aleksei Gastevi loomingu alusel

Maria Lee Liivak ja Mari-Liis Lill – „Väljast väiksem kui seest”

Ivar Põllu – „Kremli ööbikud”

MUUSIKAAUHIND

Žürii: Kerri Kotta, Alvar Loog, Tiina Mattisen, Mart Mikk ja Aivo Välja

Pirjo Jonas – Pepi Pleiningeri, Johanna Barkeri ja Tütarlapse muusikaliselt nüansirikkad rollid Johann Straussi operetis „Viini veri”, Stephen Sondheimi muusikalises põnevikus „Sweeney Todd” (mõlemad Vanemuise teater) ning Victor Kioulaphidese kammerooperis „Ocean Dream” (Läänesaarte Kammerorkester)

Atlan Karp – Jack Rance’i ja krahv Gili jõuliselt kehastatud lavakujud Giacomo Puccini ooperis „Tütarlaps kuldsest läänest” (rahvusooper Estonia) ja Ermanno Wolf-Ferrari lühiooperis „Susanna saladus” (Opera Veto)

Rasmus Kull – Sweeney Toddi muusikaliselt nõudlik roll Stephen Sondheimi muusikalises põnevikus „Sweeney Todd” ning Josefi lavakuju maitsekas kehastamine Johann Straussi operetis „Viini veri” (mõlemad Vanemuise teater)

Giorgio Madia – Johann Straussi opereti „Viini veri” suurejooneline ja žanri vaimu hästi tabav lavastus (Vanemuise teater)

Elmo Tiisvald – rahvusooper Estonia meeskoori särav panus Giacomo Puccini ooperis „Tütarlaps kuldsest läänest” (rahvusooper Estonia)

LAVASTUSTE MUUSIKALISE KUJUNDUSE JA ORIGINAALMUUSIKA AUHIND

Žürii: Olav Ehala, Tauno Aints, Tõnu Kõrvits ja Ardo Ran Varres

Artjom Astrov – muusikaline kujundus lavastustele „Невесомость” ja „Workshop”, originaalmuusika lavastusele „Plaan T” (Kanuti Gildi SAAL, Vaba Vorm)

Markus Robam – originaalmuusika lavastustele „Loodusjõud” (Von Krahli teater), „Üksi ja Esmeralda” (Theatrum), „Noored hinged” (NUKU teater), „Südames sündinud” (tervise arengu instituut) ning „Elias maa pealt” (NUKU teater)

Liina Sumera – originaalmuusika lavastustele „Gulliveri reisid” ja „Vari” (mõlemad NUKU teater

Argo Vals – originaalmuusika lavastustele „Somnium” (Tallinna Tantsuteater) ja „Naine merelt” (Ugala teater)

REET NEIMARI NIMELINE KRIITIKAAUHIND

Žürii: Anne-Ly Sova, Jim Ashilevi, Laura Kalle, Arne Merilai, Peeter Raudsepp, Inga Vares ja Liina Viru.

Inna Grünfeldt – Virumaa Teataja kultuuriajakirjanik, tänuväärne maa sool, kes on läbi aastate tarkuse ja visadusega analüüsinud ja tutvustanud teatrielu nii Rakveres kui mujal.

Ott Karulin – laia silmaringi ja omapärase stiiliga kriitik, kes söandab teosele läheneda ka üksiku aspekti, näitlejaportree või stseeni kaudu; annab tundlikult jälgivat, analüütilist ja väärikat tagasisidet tegijaile ning asetab välisteatrit vahendades selle konteksti ka kohaliku teatripildi.

Kerri Kotta – erudeeritud ja isikupärane kriitik, kelle kirjutisi iseloomustab professionaalne muusikakeele analüüs, detailitäpsus, kontekstitaju ja üldistusjõud.

Valle-Sten Maiste – bravuurikas ja avarapilgulise haardega kriitik, kelle bisarses headuses ja triksterlikult mängulised kirjutised rikastavad mõtlemiskultuuri ning on jõulises dialoogis mitte ainult teatri-, vaid ka laiema kultuurilooga.

Madli Pesti – detailne ja üldistusjõuline kriitik, kelle neutraalsed ja selged kirjeldused tekitavad elavaid kujutluspilte ning on lahutamatult seotud analüütilise seisukohavõtuga.

TEATRI TEHNILISTE TÖÖTAJATE AUHINNAD

Žürii: Roland Leesment, Toivo Kaev, Jaanus Laagriküll, Taivo Pahmann, Rait Randoja ja Heigo Teder

LAVASTUST ETTEVALMISTAVA TÖÖTAJA AUHIND

Ivika Jõesaar – Vanemuise teatri kostüümiosakonna alajuht, kelle ennastsalgav tegutsemine on aidanud jõuda lavale ka ülisuure kostüümimahuga muusikalavastustel.

Ülle Konovalov – Ugala teatri grimmiala juht, üks kogenumaid grimeerijaid Eestis, kes näeb ükskõik kui keerulist ülesannet alati kui võimalust latt veelgi kõrgemale tõsta.

Margus Vaigur – Endla teatri valgusala juht ja valguskunstnik, kes on loonud teatris tugeva valgusosakonna ning kelle professionaalset kätt ja loovat meelt on jätkunud ka lavastustele mujal, alates sõnateatrist kuni muusikalavastusteni.

ETENDUST TEENINDAVA TÖÖTAJA AUHIND

Anu Hövel – Endla teatri inspitsient-rekvisiitor, kes on oma ametisse etenduse juhina nii endastmõistetavalt sisse elanud, nagu ta oleks seda tööd alati teinud, ja seda kõikvõimalikes tingimustes.

Mario Madiste – rahvusooper Estonia kauaaegne lavameister, nüüdne pealavameister, kes on olnud silmapaistev oma loovate lahendustega keerulistes lavaoludes ringreisidel nii Eestis kui ka välismaal.

Helga Aliis Saarlen – Eesti Draamateatri jumestusosakonna juhataja, kelle käe all tegutseb grimmituba eriti ladusalt ja professionaalselt. Valmis mistahes erialaseks katsumuseks, on ta igal hetkel ka usaldusväärne teatritark partner.

HALDUS- JA ADMINISTRATIIVTÖÖTAJA AUHIND

Ain Miilberg – Endla teatri administraator, kes on rakendanud oma müügiosavust ja suurepärast teatrivaistu ka suvelavastuste projektijuhina ning andnud seeläbi värske hingamise kogu suvehooaja korraldusele.

Mari Nurk – Ugala teatri turunduse ja avalike suhete juht, kelle osa toimiva turundusosakonna moodustamises, selle juhtimises ja uuenenud teatri avaliku kuvandi loomises on olnud hindamatu.

Tiiu Talvist – VAT teatri korraldus- ja kommunikatsioonijuht, kes kirjutab, toimetab, lepib kokku, teeb ära. Tema ühtaegu kelmikas ja läbimõeldud tegevus on teatrit pidevalt pildil hoidnud ja edendanud.

Rohkem võiks olla vormimänge ja eksperimente

Näitekirjanik Mihkel Seeder, algupärase dramaturgia žürii liige

Eestis on arvestatav osa uuslavastusi omadramaturgia, ulatudes tihti üle 30%. See on märkimisväärne osakaal ükskõik millise teise riigi statistikaga võrreldes. 2017. ja 2018. aastal lavale jõudnud üle 150 teksti annavad kodumaisest draamakirjanikust rikkaliku pildi – esindatud on eri vanuses mehed ja naised, inimesed nii teatrist (dramaturgid, lavastajad, näitlejad) kui ka muudest valdkondadest. Eestis leidub väga mitmepalgelist teatrit ning see ahvatleb paljusid draamatekstiga kätt proovima.

Valimise muutis keeruliseks tõsiasi, et Eestis ei tähenda draamatekst juba mõnda aega pelgalt näidendit. Suure ja tähendusliku osa omadramaturgiast moodustavad teosed, mida mina kutsun lavatekstideks. Need teosed on loodud spetsiifiliselt ühe lavastuse ja kindlate olude tarbeks ning jäävad paberi peal paratamatult fragmentaarseks. Kuna sellised tekstid „ehitataksegi lõpuni” prooviprotsessi jooksul või sünnivad need alles trupi ühistööna, siis on lavateksti väärtust lavastusest eraldi äärmiselt raske hinnata. Kuidas võrrelda aga sellist teksti klassikalise näidendiga, mis ideaalis suudab eksisteerida ilma lavata ja on mõistetav-mängitav ka paljude aastate pärast? Olukorra muudab veelgi keerulisemaks viimastel aastatel hoogustunud dokumentaal- ja verbatim-näidendite loomine. Nende puhul pole teksti autor ju see isik, kes mõtles välja sisu, vaid see, kes otsustas, kuidas materjal teoseks komponeerida ning publikule esitada.

Tänane omadramaturgia tekitab ohtralt põnevaid küsimusi ja on piisavalt mahukas, et pakkuda midagi väga erinevate huvidega inimestele. Juba nimetatud dokumentaalnäidendite (nt autorid Mari-Liis Lill, Paavo Piik, Priit Põldma, Piret Jaaks, Andra Teede, Maria Lee Liivak) tõusu kõrval saab rääkida ka ulmežanri jõudmisest meie draamakirjandusse (nt autorid Siret Campbell, Jim Ashilevi, Karl Koppelmaa).