Hasso Krull Foto: Martin Dremljuga

ESSA žürii hindas auhinna vääriliseks Krulli kirjutised „Kosmiline mälu. Posthumanistliku eetika imperatiiv“, mis ilmus ajakirjas Vikerkaar 2018. aasta märtsis ning „Imelihtne tulevik. Kaheksa kannaga manifest“, mis ilmus ajalehes SIRP 11.05.2018.

Auhinna suurus on 3000 eurot. ESSA žüriisse kuuluvad Ülle Madise, Viivi Luik, Erki Kilu, Neeme Korv, Sulev Vedler, Ülo Tuulik ja Hannes Rumm.

Žürii esimehe õiguskantsler Ülle Madise sõnul on Enn Soosaare eetilise esseistika auhinnale esitatud igal aastal palju väga häid kirjutisi. „Usun, et võistluse parimaist esseedest saab ka ajaloo-huvilistele hea allikas, peegeldub ju neis ühiskonna üldine meeleseisund“, sõnas Madise. „Tänavune laureaat Hasso Krull ja teisedki finalistid kirjutasid sellest, mis on tõeliselt oluline, ent pole mõõdetav pelgal kasu ja kahju skaalal: eesti keel, esivanemate mälestus, puhas loodus ja paiga vaim, ka tõepüüd meedia ärimudeli kiuste.“

Hasso Krull õppis aastatel 1981–1985 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Aastal 1998 kaitses Krull Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritööd "Jacques Lacani psüh-hoanalüütilise teooria võtmemõisted: tõlkeprobleemid ja rakendus".

Krulli esimene luulekogu "Mustvalge" ilmus 1986 Max Harnooni varjunime all. Oma kirjanduslikke arusaamu ja maailmanägemist on ta selgitanud arvukates esseedes ja kriitilistes artiklites.

Krull on tõlkinud teoreetilisi töid prantsuse, inglise ja saksa keelest ning luulet prantsuse, inglise, hollandi, soome, rootsi, saksa, hispaania, portugali, seto ja võro keeltest.

Hasso Krulli enda luulet on tõlgitud rohkem kui 20 erinevasse keelde, muuhulgas heebrea, hindi, araabia, mandariini, läti, udmurdi, mari, võru, sloveeni, galeegi, katalaani, šoti, gaeli ja baski keelde. Aastal 2001 asutas Krull koos Kalju Kruusaga tõlkeluulele keskendunud internetiajakirja Ninniku.