"Mis puudutab muusikateoste oma elu ja nende levikut globaalses mastaabis, siis esmalt määrab teose tuleviku tema tugevus," ütleb Erkki-Sven Tüür. "Õnne peab muidugi olema, ka suhted on tähtsad. Iga uus õnnestunud ettekanne või arvustus toob endaga kaasa järgmise." Foto: Jaanus Lensment

Eesti muusikasuvi jätkub suurte pidustuste lainel – järgmisest nädalast algab Pärnu muusikafestival, kus Erkki-Sven Tüüril on sel korral galakontserdi kuraatori osa. Kõnelesime sügisel 60. sünnipäeva tähistava heliloojaga Euroopa rabedast seisust, eesti nüüdismuusika oaasist ja laulupidude repertuaarist.

Sel nädalal ei saa üle ega ümber laulupeomuljetest. Kas käisite möödunud nädalavahetusel lauluväljakul?

Käisin pühapäevasel kontserdil, sest laupäeval tulin Norrast, kus olin ühe suvise kammermuusikafestivali resideeriv komponist. Laulupidu ei ole ainult kontsert. See on rituaal. Ehkki see baseerub muusikal, siis veel enam baseerub see sõnal, eesti keelel. Keele ja meele pühitsemisel, ühisosa leidmisel. See fenomen kutsubki paljusid inimesi kohale. Need on erilised hetked, kui lõpuks ühendkoorid väga suure vaevaga mahutavad ennast laulukaare alla ja selle esisele asfaldile. Ja kui nad siis laulavad mõned krestomaatiliseks saanud lood, mis tekitavad täiesti sõnulseletamatu vibratsiooni sinna kogunenud inimeste hingedes... Selle tunnetamise ime pärast enamik sinna tulebki. Ja nii ka mina. See ei ole spetsiifiline muusikaline elamus, mida sinna otsima tulen.

Kas sel korral tuli see kogemus?


Tuli ikka. Aga eks sellega ole nii, et iga kord tuleb ta erinevalt. Ja üleüldse ei ole võimalik ühte ja samasse jõkke kaks korda astuda.

« Avalehele 77 Kommentaari