"Lendav hollandlane" võlub efektsete kunstnikutöödega. Foto: Harri Rospu
Estonia teatri uues „Lendavas hollandlases” näib lavastaja (Pamela Recinella) traditsiooniline artistidega tehtav töö puuduvat või ei pääse see teiste efektsete kunstnikutööde kõrval lihtsalt maksvusele. Põhjus võib olla ooperi aluseks oleva loo ümbermängimine. Viirastuslaeva kaptenist on saanud naftamagnaat, laevakapten Dalandist keemiatööstuse ettevõtja, tema tütrest Sentast kunstnik jne. Samuti on teisenenud tegevuskohad: Dalandi majast on saanud bordell ning mererannast ja sadamast vajadust mööda kas baar, ööklubi või kunstigalerii. Samal ajal on otsused tehtud läbimõeldult, mistõttu need ooperi libretoga otseselt vastuollu ei lähe. Pigem vastupidi: näiteks Dalandi majas ketravate ja mehi merelt koju ootavate naiste asendamine kliente ootavate lõbunaistega aitab irooniliselt rõhutada ka libretos väljendatud meeste ja naiste suhete puhtmateriaalset aluspõhja (naised peavad usinalt ketrama, siis toovad mehed neile kaugetelt maadelt kulda). Samuti on päris nutikas tõlgendada Hollandlase viirastusliku meeskonna peole ilmumist naftamagnaadi isikliku nõrkushetkena, tema peas ilmuva pildina, kui ta oma pahedele enne lunastuse leidmist veel kord järele annab.
« Avalehele 0 Kommentaari