Eesti Televisioon lõpetab täna kümne Eesti eurolaulu videosalvestused

Tänavuse Eurovisiooni lauluvõistluse suurim uuendus on see, et osaleja ei pea enam laulma oma riigi keeles. Nii on ka Eesti kümnest laulust kuus inglise keeles. Loobutud suurtest orkestritest, nii Tallinna finaalis kui ka Jeruusalemmas laulavad nüüd esinejad otse, muusika tuleb aga lindilt.

Eurolaulu projektijuht Juhan Paadam, mis on tänavu teisiti kui eelmisel aastal?

Alustasime ettevalmistamisega juba augustis. Ka oleme täpsustanud meie konkursi mängureegleid, et ei tekiks kaksipidi mõtlemisi.

Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU) on olulise uuendusena lask-nud keele vabaks ja iga riik võib oma esinemiskeele ise valida.

Mida teie sellest arvate?

Olen seda öelnud ka EBU peaassambleel, et vaatamata kõigele võiks Eurovisiooni lauluvõistlus olla Euroopa kultuuride esindus-üritus. Küsimus on selles, kas korraldame kultuuridest rikast Euroopa lauluvõistlust või tavalist monogeenset kontserti. Samas saan ka muusikutest aru, et nad tahavad minna välja keeles, mida kõik mõistavad.

Teine punkt, mille vastu ma häält tõstsin, on telefonihääletus. Juba mullu andsid oma punktid ekspertzhüriiga vaid Rumeenia ja veel keegi, kelle kommunikatsioonid telefonihääletust ei võimaldanud. Hääletustulemused olid see-tõttu aga läbini geopoliitilised. Saan aru, et esimene hääl läheb sümpaatsele naabrile, aga ülejäänud punktid võiks anda ikka muusikast lähtudes. Selleks võiks hääletada ikka ekspertzhürii.

Kui lõppkontserdil otsustab rahvahääletus, kas ei peaks me oma laulu valima rahva maitse järgi?

Siis küll, kui sel valimisel saaks osaleda ka kõik teised rahvad.

Kuidas mujal oma laule valitakse?

Skeeme on erinevaid. Üks võimalus on rahvahääletus, nii nagu tegid aastaid soomlased ja see ei viinud neid kusagile. Või siis valib rahvuslik zhürii. Selle jaoks oleme minu meelest liiga pisikesed, üks teab üht ja teine tunneb teist. Kord on seda ju meil proovitud.

Kolmas variant: osalemisettepanek tehakse väljavalitud heliloojatele või koguni ühele heliloojale, kes siis kirjutab mitu lugu. Viies võimalus – valida välja artist, kellele heliloojad laule kirjutavad, nagu meil oli Jaanika Sillamaaga.

Aga rahvahääletusse ma ei usu. Kõigi maade praktika näitab, et sel juhul korjab võidu lihtsalt hetke popartist, hoolimata laulust.

Kas meie rahvusvaheline zhürii on ikka piisavalt rahvusvaheline ja türklaste maitse esindatud?

Türklast sel aastal meie zhüriis pole, aga lõunaeurooplasi küll. Kes konkreetselt, on reegli järgi saladus. Aga mõned maad võiks öelda: Iisrael, Inglismaa, Iirimaa...

Îürii otsustab salvestuste põhjal, kuulmata, kui puhtalt laulja 30. jaanuaril otse laulda suudab?

Me pole kahjuks jah nii rikkad, et lasta oma finaalkontserti otse-eetrisse üle Euroopa. Oleks raha, võiks ju kõik zhüriiliikmed selleks õhtuks ka Tallinna tuua.

Kas kõik eelvoorust välja valitud on oma laulude seadeid ise vahepeal kõpitsenud või on nii-öelda peadirigent, kes pilti ühtlustab?

Ei, see on olnud kõigi autorikollektiivide oma töö, sinna me ei sekku. Võin aga kinnitada, et nad on teinud mehetööd.

Mullu sai tüliküsimuseks Eesti eurolaulu dirigent.

See küsimus langeb tänavu ära. Pole dirigenti, pole probleemi. Teine uuendus lauluvõistluse reeglites on see, et orkestrit laval pole. See tähendab, et lauldakse masinamuusika järgi, minul on sellest kahju.

See 100–300 miljoni vaatajaga EBU suuremaid ühisprojekte võiks ikka suure orkestriga pidulik ja ehe kontsert olla. Aga leiti, et on kallis! Põhjendatult: mullu Birminghami kontserdi ülekandes oli orkester pildis ainult viis minutit, Dublinis mitte sekunditki!

Eesti on vist kehvemas seisus, sest tehnilised võimalused pole suurte muusikamaadega võrreldavad?

Kogemuse võrra ehk küll. Aga mis puudutab tehnikat, siis paistab, et meiegi meestel hakkab tulema igasugu huvitavaid aparaate.

Kas võidulaul on tänavugi kavas anda Rootsi arranzheerida?

Kui see üks laul on välja valitud, siis vaatame, kas ja mis tuge vaja on. Mehed ise teavad kaunis täpselt, mis võimalusi meil ei ole.

Kas selle vajalikkuse üle otsustavad ainult laulu autorid?

Kui laul on valitud, siis on ka meie lähenemine teistsugune. See on selle projekti valitu laul ja siis läheb töö edasi juba ühe laua taga.

Kas videosalvestusel kannab keegi ka meie esinejate välise imidzhi eest hoolt või tuleb igaüks, kuidas juhtub, oma seeliku ja soenguga?

Igal esinejal on omad nõuandjad.

Omal rahakotil?

Ikka. Varem oleme maksnud nn toodangutuge. Tänavu maksb ETV kõigile osavõtjatele preemiat 6000 krooni. Kaotasime teise ja kolmanda koha preemia ja suurendasime peapreemiat 40 000 kroonini. Lõ-puks otsime ju ühte laulu ja siis pole vahet, kas teine või viies koht. ETV juhatus pani võitnud laulu esitajale ka preemia 5000 krooni.