Nika Kocharov liigitub nende hulka, kes suhtuvad Eurovisioni neutraalselt. „Miks seda peaks vihkama? See on lihtsalt sõu nagu iga teinegi,” leiab ta. Foto: Hendrik Osula

Gruusia tänavune lugu jääb paratamatult silma. See lihtsalt on teistsugune. Nika Kocharovi ja ansambli Young Georgian Lolitaz „Midnight Gold” ei ole traditsiooniline poprokk-lugu, mida Eurovisionile ikka satub. Bändiliikmed on väga muhedad ja suhtuvad lauluvõistlusse esinejatest ilmselt kõige ükskõiksemalt. „Mind väga ei huvita, kuidas meil lõppkokkuvõttes läheb. Ainuke põhjus, miks ma tahaksin finaali pääseda, on see, et mu emal on 14. mail sünnipäev ja see teeks ta väga õnnelikuks,” naljatleb solist Nika Kocharov.

Esmaspäeva õhtul, kui esimeses poolfinaalis osalevad artistid proovides higistavad, peavad teises poolfinaalis üles astuvad grusiinid mere ja jahtlaevade läheduses pidu. Nende suhtumist silmas pidades võib arvata, et enne oma esinemist nad eriti palju ei higista ega küüsi ei näri. Peale Gruusia veini ja hatšapuride pakub bänd peol lühikese kontserdi, kus esitusele tuleb ka euroloo akustiline versioon. Meenub, kuidas muusikakriitik Tõnis Kahu mainis mulle enne Eurovisioni antud intervjuus, et popmuusika melus leidub ka tõeliselt häid laule, ja tundub, et mina olen oma pärli leidnud.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: