Euroopa filmiauhinnad asetavad Tallinna uudiste keskpunkti
Kuna Lokk ja Rebane on gala korraldamisega väga hõivatud, jõudsid nad mõlemad jooksujalu ja hilinemisega reedel õhtul toimunud tähtsale üritusele – degusteeriti toite, mida kavatsetakse õhtu külalistele pakkuda. Nad astusid sisse Vene tänaval asuvasse restorani Ribe, kus lasid endale head-paremat ette tuua, et pärast maitsmist valida filmisakstele mõnusad suupisted. Mis toidud need on, hoitakse praegu saladuskatte all. Uudishimulikud võivad pidulaua kohta teada saada alles mõne aja pärast, kui menüüd on käinud läbi Euroopa filmiakadeemia peakorterist Berliinis ja saanud lõpliku kinnituse.
Veidi võib pakutavate toitude kohta aimu saada siiski Ribe menüükaarti vaadates. Meelitavad tunduvad fileetükid, näiteks pardi- või faasanilihast. Valikus on ka ulukiliha, mis on hõrk ja eriline. Kas kõrgete külaliste ette tuuakse ka Eesti köögi peenemat poolt esindavad delikatesskalad angerjas ja silm? Radikaalne eestilik käik oleks tuua välja kilu. Kes teab, praegu on see kõik alles saladus, nii nagu paljud teisedki suurejoonelise gala detailid, mis lõplikult selguvad alles 4. detsembril.
„Ma ei taha veel pressile galast rääkida, ootame mõne päeva, siis saab asi selgemaks,” ütles Tiina Lokk juba mõni aeg tagasi. Ja nii mitu korda järjest. Lõplikku selgust pole isegi rahasummas – osa plaanitud rahast on veel laekumata. Suvel jõudis ajakirjandusse kemplemine kolmnurgas Euroopa filmiakadeemia gala korraldajad, kultuuriministeerium ja Tallinna linn. Tollal tuli välja, et 27 miljoni kroonine esialgne eelarve on kahanenud 18 miljonini, aga ka selle täitmisega on muret küllaga. Teadaolevalt otsustatakse rahaasju veel käesoleval nädalalgi.
Päris kõiki galaga seotud asjaolusid ei saa muidugi ka selle pärast välja käia, et galal peab olema üllatusmoment. Näiteks lavale tulijate täpne nimekiri ei jõuagi avalikkuse ette, selle saavad teada need, kes vaatavad 4. detsembril Eesti Televisioonist gala otseülekannet. Kuid veidi infot ees ootava kohta siiski pudeneb.
Nii nagu kogu ettevõtmine, käib ka sõu korraldamine Berliinis asuva filmiakadeemia peakontori kontrolli all. 16. novembril istub Tallinnas koos auhindamistseremoonia organiseerimiskomitee, kes annab oma heakskiidu ürituse detailidele. Siis saab muu hulgas selgeks, milline tuleb lavakujundus.
Euroopa filmiakadeemia auhindade kätteandmise gala ei ole aga sugugi sõu, kus kogu mäng sisse ostetakse. Eestlaste panust ürituse kunstilisse poolde hinnatakse umbes kolmandikule.
Peakangelane Polanski
Ühtekokku oodatakse seoses Euroopa filmiakadeemia aasta-auhindade kätteandmisega Tallinna kaheksatsada välismaist külalist. Külalised võib jagada kolme rühma. Esiteks tulevad kohale Euroopa filmiakadeemia akadeemikud, teiseks nomineeritud filmide loojad ja kolmandaks suur hulk rahvusvahelisi ajakirjanikke. Akadeemikud majutatakse Olümpia hotelli ja auhindadele kandideerivad filmitegijad koos rahvusvahelise pressiga Swissoteli.
Akadeemikutest, keda on kokku 2300, tuleb Tallinna vaid osa, see on selge. Aga kes tulevad nominentidest? Kas tuleb näiteks Ewan McGregor, kes kandideerib auhinnale nimirolli eest Roman Polanski filmis „Variautor”? Kas tuleb kuulus klassik Roman Polanski, kes võib saada sellesama „Variautori” eest auhinna nii Euroopa aasta filmi kui ka parima lavastajatöö kategoorias?
Polanski ongi juba praegu, nominatsioonide avalikustamise järel, tänavuste Euroopa filmiauhindade peakangelane. On ju „Variautor” teos, mis kandideerib tervelt seitsmes kategoorias. Samal ajal on Polanskil omad põhjused, mida Eestisse tulekul kaaluda. Teadupärast on ta Ameerika Ühendriikides arvel kui mees, kes on põgenenud karistuse kandmise eest, mis mõisteti talle alaealisega seksuaalvahekorras olemise pärast. Tänavu sattuski Polanski aresti alla, kui külastas Šveitsi, kus teda pärjati Zürichi filmifestivalil elutöö auhinnaga. Muuseas, ka muist „Variautori” lõpetamise töid tehti näpunäidete kohaselt, mida Polanski saatis Šveitsis arestis viibides.
Kuigi Polanski on praegu ka Eestis Interpoli poolt välja antud vahistamismäärusega tagaotsitavate nimekirjas, pole tal siia tuleku korral ohtu karta. Politsei- ja piirivalveametist tulnud sõnum väidab, et Eesti võimudel puudub alus Polanski kinnipidamiseks. Nimelt on tema toimepandud kuritegu Eesti õigusnormide kohaselt aegunud.
Hitler tuleb Tallinna?
Kuigi Polanski võib Eestisse tulla käte raudu panemist kartmata, on suurte rahvusvaheliste tähtede Tallinna tulek siiski üks ebakindel asi. „Me saame nimekirja inimestest, kes Tallinna tulevad, mõned päevad enne üritust,” rääkis külaliste kohta Tiina Lokk. „Akadeemia on saatnud välja kutsed akadeemikutele ja nominentidele. Kutsetele vastamine võtab veidi aega. Kui lõplik nimekiri on koos, siis saame meie selle kätte. Kui aga inimene on andnud endast teada kui tulija, ei tähenda see veel, et ta tuleb. On olnud juhuseid, kus galal osalemisest on loobutud viimasel hetkel. Isegi nominentide puhul, kes võivad saada auhinna, pole galale tulemine kindel.”
Need, kes on jälginud Euroopa filmiakadeemia galasid, teavad, et nii mõnigi kord on auhinna saaja saalist puudu. Tihti on kohal filmi produtsendid – aktiivsem ja mobiilsem seltskond, kes püüab filmi esindada, kus vähegi saab. Aga vahel pole neidki ja nii jääbki auhind kätte andmata. Kui paljud auhinnasaajad tulevad Tallinna sellele järele, selgub alles siis, kui gala lõppeb.
Küll aga tulevad Tallinna ilmselt need, kellele antav auhind ei ole seotud aastanumbriga 2010 ja kelle nimed on juba välja kuulutatud. Nii peaks siia saabuma filmimaailma vaieldamatu suurkuju, Šveitsi päritolu näitleja Bruno Ganz, kes on ka paljudele Eesti filmisõpradele tuntud kui võrratu Adolf Hitler Kolmanda Reichi viimaseid päevi kujutavas ajaloolises draamas „Allakäik”.
Bruno Ganzi filmikarjääri algus oli vaevaline, kuigi näitleja saavutas võrdlemisi ruttu tuntuse teatrilaval – ta kuulus nimeka teatrilavastaja Peter Steini ansamblisse Berliini Schaubühnel. Aegamisi tuli õnnestumisi saksa filmides, Ganz on mänginud Wim Wendersi ja Silvio Soldini linateostes. Oliver Hirschbiegeli lavastatud „Allakäiguga” tuli ka rahvusvaheline läbimurre. Nüüd saab Bruno Ganz Tallinnas kätte auhinna elutöö eest.
Teine prominentne filmilooja, keda suurema auhinna tõttu Tallinna oodata, on muusika vallast – helilooja Gabriel Yared. Liibanonis sündinud mehe filmitöö algas aastal 1980, kui ta kirjutas muusika Jean-Luc Godardi filmile „Sauve qui peut la vie”. Kaadri taga tegutsevad heliloojad jäävad laiemale publikule tavaliselt tundmatuks. Küll aga peaks filmisõpradele kangastuma pilt Gabriel Yaredi loomingust, kui lugeda üles filmid, millele ta on muusika kirjutanud. Peale suure hulga prantsuse filmide on nende seas näiteks „Inglise patsient”, „Andekas härra Ripley”, „Külmale mäele” ja „Teiste elu”.
Kui paljud Euroopa filmiakadeemia auhinnale kandideerivad filmitegijad on Eestis tundmatud, sest nende nimed pole meie kinodes linastuvate filmide tiitritest läbi jooksnud, siis Gabriel Yared on selles mõttes erand – ta on kirjutanud muusika suvel Artises näidatud filmile „Coco Chanel & Igor Stravinski”. Yared saab Euroopa filmiakadeemialt auhinna, millega tunnustatakse tema panust maailma filmikunsti.
4. detsembril annab Euroopa filmiakadeemia Tallinnas välja ka publikuauhinna. See antakse filmile, mille publik valib välja akadeemia korraldatud valimiskampaania käigus, mis toimus 1. septembrist 31. oktoobrini. Kõnesolev auhind viib mõttele, et Eesti kinopublikule jäävad akadeemia poolt auhindadele esitatud filmid üldiselt kaugeks, sest enamik neist pole Eesti kinodes linastunud. Mõningast vaatajaedu on Eestis saavutanud vaid üks – Roman Polanski „Variautor”. Eesti filmi tunnustuseks on valitud nominentide hulka filmi „Püha Tõnu kiusamine” kunstnikutöö, kuid kahjuks pole seegi film kinosaalides suurt vaatajaskonda kogunud.
Otselülitused punaselt vaibalt
Küll aga on paljud nomineeritud filmid linastunud Euroopa suurtel festivalidel ja seal auhindugi võitnud. Mõni film on olnud edukas kodumaal, nii on näiteks Xavier Beauvois’ film „Inimestest ja jumalatest” kogunud kodusel Prantsusmaal enam kui kaks miljonit vaatajat.
Kahtlemata on 4. detsembril Tallinn ja eriti Solarise keskus siiski uudiste keskpunktis. Siit lähevad otselülitused maailma telekanalitesse, et vahendada sündmusi Nokia kontserdimaja ette veetud punaselt vaibalt. Punane vaip pannakse tõepoolest maha ning selle kohale ehitatakse vaipa ja sellel kõndijaid sademete eest kaitsev telk. Vaiba peale saab aga astuda otse limusiinist, nagu see mujal maailmas käib. Uudiste otselülitused lähevad näiteks kanalisse Euronews ja teistessegi olulistesse meediakontoritesse.
Euroopa filmiakadeemia koostööpartneriks telekokkuvõtte tegemisel on ETV. Telepilt toodetakse ERR-i uue HD ülekandejaamaga. ERR-i montaažides valmib saatest inglis-, saksa- ja prantsuskeelne versioon, mille ERR-i maajaam edastab Euroopa ringhäälingute liidu EBU satelliitvõrgu kaudu maailma.
Eestlased on televisiooni kaudu Euroopa filmiakadeemia gala vaatamisel eelisjärjekorras. Meie näeme ETV pealt gala otseülekannet täies mahus. Teiste riikide televaatajate jaoks lõigatakse kokku gala kokkuvõte, mida näitavad 47 riigi kanalid.
Kannatamatute jaoks on aga mujalgi maailmas olemas varuväljapääs – kogu galaetendus kantakse otse üle ka internetis aadressil www.europeanfilmawards.eu.
Euroopa filmiakadeemia 2010. aasta auhinnad
Euroopa filmiakadeemia
elutöö auhind –
Bruno Ganz
Euroopa filmiakadeemia
auhind panuse eest maailma filmi –
Gabriel Yared
Euroopa film
„Mesi” („Bal”),
Türgi, Saksamaa
•• Lavastaja: Semih Kaplanoglu
•• Stsenaristid: Semih Kaplanoglu ja Orçun Köksal
•• Produtsendid: Semih Kaplanoglu ja Johannes Rexin
„Inimestest ja jumalatest”,
(„Des hommes et des Dieux”), Prantsusmaa
•• Lavastaja: Xavier Beauvois
•• Stsenaristid: Etienne Comar ja Xavier Beauvois
„Variautor” („The Ghost
Writer”), Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia
•• Lavastaja: Roman Polanski
•• Stsenaristid: Robert Harris ja Roman Polanski
•• Produtsendid: Robert Benmussa, Alain Sarde ja Roman Polanski
„Liibanon” („Lebanon”),
Iisrael, Saksamaa, Prantsusmaa
•• Stsenarist ja lavastaja: Samuel Maoz
•• Stsenaristid: Moshe Edery, Leon Edery, David Silber, Uri Sabag, Einat Bickel, Benjamina Mirnik ja Illan Girard
„Saladus nende silmades”
(„El secreto de sus ojos”), Hispaania, Argentina
•• Lavastaja: Juan José Campanella
•• Stsenaristid: Eduardo Sacheri ja Juan José Campanella
•• Produtsendid: Gerardo Herrero, Mariela Besuievsky ja Juan José Campanella
„Soul Kitchen”, Saksamaa
•• Lavastaja: Fatih Akin
•• Stsenaristid: Fatih Akin ja Adam Bousdoukos
•• Produtsendid: Fatih Akin ja Klaus Maeck
Euroopa filmilavastaja
•• Olivier Assayas filmiga „Carlos”
•• Semih Kaplanoglu filmiga
„Mesi”
•• Samuel Maoz filmiga
„Liibanon”
•• Roman Polanski filmiga
„Variautor”
•• Paolo Virzi filmiga
„La prima cosa bella”
Euroopa naisnäitleja
•• Zrinka Cvitešic filmis „Na putu”
•• Sibel Kekilli filmis „Die Fremde”
•• Lesley Manville filmis
„Another Year”
•• Sylvie Testud filmis „Lourdes”
•• Lotte Verbeek filmis
„Nothing Personal”
Euroopa meesnäitleja
•• Jakob Cedergren filmis
„Submarino”
•• Elio Germano filmis „Meie elu”
•• Ewan McGregor filmis
„Variautor“
•• George Pistereanu filmis
„Eu cand vreau sa fluier, fluier”
•• Luis Tosar filmis „Celda 211”
Euroopa stsenarist
•• Jorge Guerricaechevarría ja Daniel Monzón filmiga „Celda 211”
•• Robert Harris ja Roman
Polanski filmiga „Variautor”
•• Samuel Maoz filmiga
„Liibanon”
•• Radu Mihaileanu filmiga
„Le concert”
Carlo Di Palma
Euroopa operaatori auhind
•• Giora Bejach filmiga „Liibanon”
•• Caroline Champetier filmiga
„Inimestest ja jumalatest”
•• Pavel Kostomarov filmiga
„Mida ma tegin sel suvel”
•• Barısş Özbiçer filmiga „Mesi”
Euroopa monteerija
•• Luc Barnier ja Marion Monnier filmiga „Carlos”
•• Arik Lahav-Leibovich
filmiga „Liibanon”
•• Hervé de Luze filmiga
„Variautor”
Euroopa filmikunstnik
•• Paola Bizzarri ja Luis Ramirez filmiga „Io, Don Giovanni”
•• Albrecht Konrad filmiga
„Variautor”
•• Markku Pätilä ja
Jaagup Roomet filmiga
„Püha Tõnu kiusamine”
Euroopa filmihelilooja
•• Ales Brezina filmiga
„Kawasakiho Ruže”
•• Pasquale Catalano filmiga
„Mine Vaganti”
•• Alexandre Desplat filmiga
„Varikirjanik”
•• Gary Yershon filmiga
„Another Year”
Euroopa debüütfilm
„La doppia ora”, Itaalia
•• Lavastaja: Giuseppe Capotondi
„Eu cand vreau sa fluier,
fluier”, Rumeenia
•• Lavastaja: Florin Serban
„Die Fremde”, Saksamaa
•• Stsenarist ja lavastaja:
Feo Aladag
„Liibanon”,
Iisrael, Saksamaa, Prantsusmaa
•• Stsenarist ja lavastaja:
Samuel Maoz
„Nothing Personal”,
Holland, Iirimaa
•• Stsenarist ja lavastaja
Urszula Antoniak
Euroopa dokumentaalfilm
„Armadillo”, Taani, Rootsi
•• Lavastaja: Janus Metz
„Miesten vuoro”,
Soome, Rootsi
•• Stsenaristid ja lavastajad: Joonas Berghäll ja Mika Hotakainen
„Nostalgia de la Luz”,
Prantsusmaa, Saksamaa, Tšiili
•• Stsenarist ja lavastaja:
Patricio Guzmán
Euroopa animafilm
„Planet 51”, Hispaania,
Suurbritannia
•• Lavastaja: Jorge Blanco
„Sammy’s Adventures:
The Secret Passage”, Belgia
•• Lavastaja: Ben Stassen
„The Illusionist”,
Suurbritannia, Prantsusmaa
•• Lavastaja: Sylvain Chomet
Tarmo Krimm: gala tuleb veel meelelahutuslikum kui varem
Varem Eurovisioni ja Otepää MK-etappide teleülekandeid juhtinud režissöör ja produtsent Tarmo Krimm arvab, et EFA uhke vaatemäng leiab uut publikut.
•• Kui keeruline on filmiauhindade gala otseülekanne ja salvestamine võrreldes varasemate suursündmustega, nagu Eurovision ja suusavõistlused Otepääl?
Teleülekannete omavaheline võrdlemine on tänamatu tegevus, mille käigus tekib harilikult tahtmine hakata loendama inimesi, tehnikat, kulunud töötunde ja vaatajaid. Minu meelest peaks sündmuste teleülekandeid kõrvutama pigem selle järgi, kui suurt rolli nad sündmuse õnnestumisel mängivad. Ehk siis – spordivõistluste puhul selgub võitja ka siis, kui teleülekanne äpardub, aga Eurovisioni puhul jääb võitja välja selgitamata, kui otse-eeter peaks katkema. Euroopa filmiauhindade galal jagatakse auhindu ja oleks kahju, kui nende hetkede tunnistajaks jääks tehnilise rikke tõttu vaid saalitäis kutsutuid. Seega on kõigi nende projektide olulisus väga erinev ja erinevad on ka momendid, mis muudavad neid ülekandeid keerukaks. Huvitav on ka see, et nende kolme sündmuse vaatajaskond on piisavalt erinev ja seega saab 4. detsembri saatega Tallinnast järjekordselt tutvustada Eestit uutele televaatajatele.
•• Kui palju on rahvusvahelises tiimis, kes gala salvestab ja üle kannab, eestlasi ja kui palju inimesi mujalt? Kuidas koostöö sujub?
Telesaate tehnilises ja loomingulises tiimis on peamiselt eestlased ja sakslased, enam-vähem 50 : 50. Selle ürituse formaat kuulub Euroopa filmiakadeemiale ja gala toodame koostöös niimoodi, et eri ideed arutatakse-vaieldakse läbi ja parim idee võidab. Koostöö sai alguse aastal 2007, plaane on tehtud kaua ja nüüd on viimaks kätte jõudnud aktiivne tootmisperiood. Lava ülesehitus Nokia kontserdimajas algab 29. novembril, proovid 1. detsembril.
•• Gala otseülekannet näeb ainult Eestis, aga 47 riiki on teinud Euroopa filmiakadeemiaga lepingu, et saada selle kokkuvõtte näitamise õigus. Kuidas seda hinnata? On see sündmusele hea väljund?
Euroopa filmiakadeemial on õnnestunud müüa teleõigusi nii Euroopa riikides kui ka mujal maailmas ja aastast aastasse üha rohkem. See on Euroopa filmikunstile oluline tulemus, kuna filme tehakse kõikjal ja filmiauhindu jagatakse üle maailma iga nädal. Sellel aastal on gala ise veelgi meelelahutuslikum kui eelmistel aastatel ja ma usun, et vaadatavus kasvab.
