Filmi ilmestavad Ehala lauluviisid

Olav Ehala muusika tähtsustamine „Nukitsamehe” filmis oli lavastaja Helle Murdmaa järjekindel suund, mis kuulus algidee juurde.

Projekti käimalükkamiseks vajalikku esialgsesse ideekavandisse on Murdmaa kirjutanud: „Suur osatähtsus peab olema muusikal, mis samuti on kaasaegse helikeelega ja humoristliku kallakuga, rõhutades karaktereid.”

Ideekavand on dateerimata, kuid tõenäoliselt kirja pandud enne seda, kui algas stsenaariumi kirjutamine. Ja see toimus Eesti filmitegemise jaoks pretsedenditult: filmi käsikirja kirjutajate hulka arvati ka helilooja Olav Ehala. Niisiis oli tööprotsess kavandatud teistsuguseks. Tavaliselt asus helilooja kiiruga tööle siis, kui filmi pildirida oli valmis, ja kirjutas kokkulepitud sõlmkohtadele taustamuusika. „Nukitsamees” kavatseti teha nii, et helilooja osaleks protsessis algusest lõpuni, andes panuse dramaturgia loomisse.

Käsikirja kirjutas kolm inimest: peale Murdmaa ja Ehala veel Helgi Oidermaa, kel oli Eesti Televisioonis hea maine seriaalide stsenaristina. Tallinnfilmiga sõlmitud lepingu järgi jagunes honorar nii, et Murdmaale ja Oidermaale sai 40 ja Ehalale 20 protsenti.

Ent sellist joonlauda, millega käsikirja kirjutamise osatähtsust mõõta, pole olemas ja tagantjärele on raske öelda, kes kui palju asjade käiku mõjutas. Küll aga võib teha „Nukitsamehe” sünniloost järelduse, et peale Murdmaa sai filmi oluliseks autoriks sellele muusika kirjutanud Ehala.

Laulud juhivad õigele teele

„Nukitsamehe” muusika hakkas sarnaselt „Viimse reliikvia” omaga elama rahva seas iseseisvat, filmist sõltumata elu ja jõudis koguni laulupidude repertuaari.

Toimima hakkas ka Murdmaa kavatsus anda muusika kaudu edasi filmi väärtushinnanguid. „Ja võimalik, et selles loos võiks vormilist rakendust leida võõritus­efekt (Brechti üldtuntud kunstimeetod), kus pahad tegelased ise oma pahasid tegusid kommenteerivad, head aga veelgi enam õigetele järeldustele jõuavad. Kommentaarid toimuksid laulu vahendusel,” kirjutas Murdmaa ideekavandisse.

Muusikalist kujundirida kasvatas filmi koreograafia, mis pärines Mait Agult, kes oli tollal alles algaja koreograaf, kuid tõusev täht. Paslik on siin märkida Murdmaa huvi balleti vastu, ta on loonud Eesti Telefilmis portreefilmi „Juta Lehiste” ja filmi „Legend” „Giselle’i” II vaatusest. „Nukitsamehe” filmis näeme endist tantsijat Sulev Nõmmikut Vanaisa rollis jälle jalga keerutamas.

Esialgsetest kavatsustest ei realiseerunud see, mis on seotud visuaalsete lahendustega. „Mäng viiakse kaasaega: Iti ja Kusti pärinevad tänapäevasest kolhoosiperest, ihaldatavad hüved on kaasaegsed.”

Filmivõtete ajaks oli kolhoosist saanud kunstnik Liina Pihlaku kujundatud muinasjutuline talukoht, mis vastandus metsale. „Filmis on kindel koht värvidramaturgial,” ütles operaator Ago Ruus Tallinnfilmi kunstinõukogu arutelul. „Erinevad on metsamaailm ja lastemaailm, mis on värvirikkam.” Maastikud ja maja filmivõtete tarvis leiti Lõuna-Eestist Karksi-Nuia lähedalt.

Filmi kümnele laulule kirjutas sõnad Juhan Viiding. On veel üks tähtis autor, kelle nime filmi tiitrites pole, kuid keda tasub nimetada. Nimelt kirjutas Priit Aimla „Nukitsamehe” dialoogid, millest on pärit mitmed rahva sekka rändama läinud lööklaused.

Muusika suurt osatähtsust osutab seegi, et Murdmaa kutsus filmi tegema ka kogemustega helirežissööri Enn Säde, kes sai endale konsultandi tiitli ja tegeles filmi helireaga.

„Nukitsamehe” muusikaline sisu tuli esile ka Tallinnfilmi kirjavahetuses, mida peeti Moskva filmiametnikega. Neis venekeelsetes paberites määratleti „Nukitsamehe” žanriks „värviline muusikaline muinasjuttfilm lastele”. Niisugune ta tuligi. Ainult et filmile tekkinud venekeelne pealkiri ei õnnestunud: „Tšortonok” on maakeelde panduna „Kuradike”. Kuradeid pole ei Lutsu lastejutus ega filmis, on nukitsad.

Pööre eesti lastefilmidesNukits tuleb teatri kaudu filmi

Metsas elav Nukits on sünnilt tartlane. Tartus Oskar Luts ta kirjutas ja Tartus asuvas Noor-Eesti kirjastuses see Eesti lastekirjanduse tähtteos 1920. aastal välja anti. Tartus algas ka „Nukitsamehe” teistesse kunstidesse ümberpanek, kui Julius Põder selle Vanemuise teatris 1923. aastal lavale tõi.

Pärast sõda kandus Eesti kultuurielu kese Tartust Tallinna ja ka Nukits sai pigem tallinlaseks. 1959 lavastas Ben Drui „Nukitsamehe” Draamateatris, nimiosa mängis toona Salme Reek. 1974 lavastas Raivo Trass selle Draamateatris uuesti ja Nukitsamehe rollis oli Maria Klenskaja. See väljapaistev lavastus püsis kavas päris kaua ja oli ajaliselt „Nukitsamehe” filmile nii lähedal, et kui see ei mõjutanud tegijaid, siis vaatajate vastuvõttu küll.

Filmi tõi Nukitsamehe Elbert Tuganov, kes tegi nukufilmi „Metsamuinasjutt”, mis järgib Lutsu kirjapandud loo tegevuskäike vähem kui Helle Murdmaa mängufilm. Nukufilmi tegi animatsiooniklassikute triaad: peale lavastaja Tuganovi olid kaasatud operaator Heino Pars ja kunstnik Rein Raamat. „Metsamuinasjutt” jõudis 1960. aastal Bukaresti filmifestivalile ja tõi sealt auhinna. Nukufilmi arutlustes külvati ka pika mängufilmi seeme. Kui Tallinn­filmi kunstinõukogu Tuganovi stsenaariumi 8. jaanuaril arutas, ütles Paul Rummo „Nukitsamehe” kohta: „See on üks parimaid teoseid selles žanris. Väärib, et seda dramatiseeritakse ja filmitakse. Võiks teha mitte ainult nukufilmi, vaid ka hariliku filmi.”

Tallinnfilmi esimese lastele mõeldud mängufilmini, „Kevadeni” jäi veel kümme aastat. Virve Aruoja ja Jaan Toominga „Värvilised unenäod” valmis 1975. „Nukitsamees” tuli ekraanile 1981 ja tähistab pööret, kus lastele mõeldud filmitegemine omandas mingigi järjepidevuse.Seitsmes film„Nukitsamees”

■Stsenaristid: Helle Murdmaa, Helgi Oidermaa, Olav Ehala
■Laulutekstide autor: Juhan Viiding
■Operaator: Ago Ruus
■Kunstnik: Liina Pihlak
■Helilooja: Olav Ehala
■Osades:
■Nukitsamees: Egert Soll
■Iti: Anna-Liisa Kurve
■Kusti: Ülari Kirsipuu
■Moor: Ita Ever
■Ätt: Kaarel Kilvet
■Mõhk: Tõnu Kark
■Tölpa: Urmas Kibuspuu
■Ema: Ines Aru
■Isa: Aarne Üksküla
■Vanaisa: Sulev Nõmmik
■Esilinastus 28. detsembril 1981