Filmi loomise protsessis on midagi maagilist. Filmile muusikat luues saan olla loominguline mutter, osa millestki suuremast.

Mis on selle töö kõige suuremad väljakutsed?

Kõige suurem väljakutse on vajutada õigetes kohtades õigeid „klahve”.

Milline on sinu jaoks hea filmimuusika?

Selline, mis toetab filmi sisu, kuid tekitab ka lisamõõtme, milleta film ei saaks elada.

Too palun näide heast filmimuusikast.

Veljo Tormise muusika filmile „Kevade”. See tekitab alati hea ja sooja tunde. Minu jaoks on head filmimuusika näited Thomas Newmani muusika filmile „American Beauty”, Clint Manselli muusika filmile „Requiem for a Dream” ja John Williamsi muusika „Star Wars’i” saagale. Nende lisatud muusikata poleks filmidel tervikut.

Milline on muusika roll filmis?

Muusikal on palju funktsioone. Suures plaanis aitab see jutustada lugu ja edastada emotsioone. Kuid muusika võib olla terve maailm. Muusika võib kommenteerida, illustreerida, luua sidemeid tegelaste ja kohtade vahel, luua atmosfääre, emotsioone, viidata geograafilisele asupaigale, ajaperioodile, sotsiaalsele grupile, ühendada stseene, manipuleerida aega ja ruumi, luua situatsioone ja eelaimdusi, parodeerida, ühendada vaatajaid.

Millest viimases projektis lähtusid ja kuidas loodud muusikat iseloomustaksid?

Minu viimane filmimuusika oli filmile „Klassikokkutulek”. Selles filmis on muusikaliselt nii paroodiat, draamat kui ka nostalgiat. Kuna „Klassikokkutuleku” tegevus toimub 25 aastat pärast keskkooli lõpetamist, tundus sobiv tuua muusikas sisse veidi 1990-ndaid.

Mis on su senine lemmikprojekt? Miks?

„Seenelkäik” režissöör Toomas Hussariga. Kuna see oli minu jaoks esimene suurem filmiprojekt, siis õppisin selle tegemise käigus filmimuusikast kõige rohkem. Olin filmiplatsil ka poomimees, mistõttu see projekt ja võttemeeskond sai eriti lähedaseks. Selle filmi muusika tegemiseks oli võrdlemisi palju aega. Sain lavastajaga palju arutada ja erinevaid muusikalisi lahendusi pakkuda.

Kuivõrd on sul heliloojana olnud vabad käed, palju dikteerib lavastaja?

Lavastajast sõltub väga palju. Mõnikord on käed täiesti vabad.

Mis etapis filmi helilooja mängu tuleb? Kas muusikat arutatakse juba eelproduktsiooni faasis või pigem hiljem?

See oleneb konkreetsest projektist ja ajakavast. „Klassikokkutuleku” puhul näiteks arutasime režissöör René Vilbrega muusikat juba enne filmimist, stsenaariumi põhjal. Osalt ka sellepärast, et filmis kõlavad mõned laulud, mis tuli luua enne filmima hakkamist.

Kui kaua võtab aega täispikale filmile muusika loomine?

Minu puhul kaks-kolm kuud.

Milline on loomeprotsess?

Olen kogu loomeprotsessi aja lavastajaga ühenduses, lähtun tema visioonist ja soovidest. Kui võimalik, loen läbi stsenaariumi, kus märgin võimalikud kohad, mis võiksid muusikat vajada. Kui pildirida on lukku pandud, siis arutame koos lavastajaga muusikarea veel korra koos pildiga läbi. See võib toimuda mitu korda.

Mulle meeldib alustades võtta ainult dialoogirida ilma pildita ning luua muusika dialoogi ja keskkonnahelide ümber. Niimoodi ma vähendan mulle vajaliku informatsiooni miinimumini ja saan muusikareale keskenduda. Hiljem muusikat pildiga kokku pannes saan teha juba pildiga seotud muudatusi.

Mis või kes on sind muusikaliselt mõjutanud?

Öeldakse, et muusikaline maitse kujuneb välja 14–24-aastaselt. Mind on muusikaliselt mõjutanud kultuuriruum, milles elan. Minu puhul jääb sinna vahele „MacGyver” ja 9/11.

Arian Levin

(snd 1979)

Arian Levini muusika ulatub orkestrist elektrooniliste atmosfäärideni, mida võib kuulda filmides, televisioonis, reklaamides ja teatris. Praegu loob Levin muusikat ning mängib bassi glämmroki ja hiphopi puntides. Peale selle tegutseb ta helilooja ja helirežissöörina ning õpetab muusikakoolis.

Näiteid tehtud töödest

2016 „Klassikokkutulek” (helilooja)
2015 „Must alpinist” (helilooja)
2015 „Need, kes julgevad” (helirežissöör)
2013 „Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus” (helilooja, helirežissöör)
2012 „Seenelkäik” (helilooja)