Morrissey poliitilisus jahmatas Flow’ festivalil neid kuulajaid, kelle eesmärk oli ainult meelt lahutada. Fotod: Marianne Ubaleht

Kunsti, peent toitu ja üle saja etteaste 11 laval. Teknobossidest vanakooli kuulsuste ja peavoolu suurimate nimedeni. Festivali publikumagnetid olid küll välja hõigatud Iggy Pop, Sia, New Order, Morrissey, Jamie XX ja Massive Attack & Young Fathers, kuid juba Flow’ avapäeval sai selgeks, et kõige cool’im häng toimub hoopis Resident Advisori hoovis. Suurbritannia elektroonilise muusika spetsialistide kureeritud laval tantsutasid päev läbi väsimatuid peohingi Noah Kin, Lil Tony, Sansibar, Roman Flügel, Helena Hauff ja John Talabot. Neist suurem osa siirdus koos rahvaga edasi ka Flow’ järelpidudele tüpsutama.

Rahvamassides tunglemise eest pakkus varjupaika ka Voimala teknokoobas, kus plaadimängijate taga mürtsutasid Paula Temple, Ben Klock ja Arca. Heli kvaliteet jättis küll soovida, aga neoonsete laserite vihus oli äärmiselt vabastav sammuda.
Flow’ festivali ainus Eesti esineja oli NOËP.
Foto: Marianne Ubaleht

Laupäeval sai pealava enda käsutusse Liima, eestlaste jaoks juba vana tuttav Tallinn Music Weekilt ja Positivuselt. Taani-Soome koostööprojekt sujub paremini kui kunagi varem ja sel suvel pea igal Euroopa suuremal festivalil esinenud bänd on tasapisi hakanud oma kevadel ilmunud debüütalbumi kraami järgmise albumi materjali vastu vahetama. Flow’l kutsuti värskeimat lugu riimidega vürtsitama räppar Noah Kin. Lood nagu „Two Hearts” ja „Jamaica” annavad lootust, et Liimat ei taba esimese albumi sündroom ja teine tuleb veel parem kui esimene.

Pettumine ebajumalas

Ja siis vallutas festivali pealava The Last Shadow Puppets ehk Miles Kane ja Alex Turner. Rokisõprade südameid murdnud David Bowie ja Lemmy surmad ning Black Sabbathi hüvastijätutuur kinnitavad paraku tõsiasja, et rokijumaluste generatsioon on välja suremas. Õnneks on meil siiski Miles Kane ja Alex Turner, kes hoiavad vanakooli seksapiili elus. Kes neid oma silmaga näinud, mõistavad nüüd veel selgemini, miks neid tänapäeva Paul McCartneyks ja John Lennoniks nimetatakse. Bändi kauaoodatud teine album „Everything You’ve Come To Expect” on saanud etteheiteid, sest olevat vana ja üheülbaline, kuid oi kui vingelt ja ehedalt see live’is kõlab! Tüübid teevad oma asja hästi ja tõenäoliselt näeme neid 30 aasta pärast ka suurtel staadionitel taasühinemiskontserte andmas.
Steve Morrissey Flow’ festivalil
Foto: Marianne Ubaleht

Õhtu lõpetuseks kogunesid andunud Morrissey austajad ja sinisilmsed The Smithsi fännid Lapin Kulta kupli alla, et kohtuda oma iidoliga. Viimati mainitud aga pidid oma ebajumalas pettuma, sest tegemist pole enam sugugi sama artistiga, kes omal ajal romantilise melanhooliaga teismeliste südameid murdis. Muusikasõbra heldimuspisarad asendusid õudusega, kui ettekandele tuli kurikuulus „Meat Is Murder”, mida saatsid kaadrid loomade tapmisest. Mõni jalutas minema, kui Morrissey võttis sõna poliitilistel teemadel. Poliitika, veganlus ja maailmarahu on juba aastakümneid Morrissey südamel olnud ning midagi muud poleks saanudki tema etteastest oodata. Ent selline šokiteraapia taktika on hea sõel, millega poosetajatest kiiresti lahti saada.

Nagu festival ise, toimusid ka Flow’ ametlikud järelpeod vanas tehases. Kui Tallinnas pääseb ööklubidesse kerge vaevaga, siis Helsingi hipsterite lemmikus Ääniwallis tuleb suitsusesse labürinti pääsemist omajagu oodata. Kolmel õhtul järjest paukusid klubi kahes saalis kordamööda house ja tekno, mille eest kandsid hoolt näiteks Roy Davis Jr, Matrixxman, Lil Tony ja Courtesy.