Ekspositsiooniga vaatab muuseum Adamson-Ericu loomingust lähtudes nii ajas tagasi kui ka edasi, tänapäeva suunas. Näituse kontseptsiooni keskmes on mõisted traditsioon ja innovatsioon. Ehted on olnud pärandvarana – jõukuse, sotsiaalse staatuse ja võimu atribuutidena – olulised aastatuhandeid. Vaadeldes neid nii suurel ajaskaalal, näeb peegeldust nii vana kui ka uuema aja traditsioonidest ja oskustest.

Näitus algab arheoloog Ülle Tamla valikuga Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogus leiduvatest ehetest, mis pärinevad ajast, kui materjalina kasutati loomahambaid, -luid ja merevaiku ning seejärel tina, pronksi, hõbedat ja kulda. Näituse vanimad eksponaadid on umbes10 000 aastat tagasi elanud inimeste loodud keed Pulli asulakohast.

Näituse teises osas eksponeeritakse Adamson-Ericu ehteloomingut ja tänapäeval tegutsevate kunstnike autoriehteid. Oma elu viimasel etapil metallehistööga tegelenud Adamson-Ericu loomingust on muu hulgas välja toodud modernsed rinnanõelad, mis valmistatud lihtsatest rannakividest, ja abikaasa Mari Adamsonile pühendatud ehedast kullast ehtekomplektid. Nüüdisaja autoritest on esindatud nii traditsioonilisi tehnoloogiaid ja materjale kasutavad kui ka ehetele uusi lähenemisi viljelevad kunstnikud. Teiste seas saab näitusel tutvuda Urve Küttneri, Kadri Mälgu, Kärt Summataveti, Tanel Veenre ning noorima, Eesti Kunstiakadeemia doktorandi ja 2018. aastal Adamson-Ericu stipendiumi pälvinud Darja Popolitova loominguga.

Kuna ehted on olnud ajast aega inimestega seotud, saab näitusel näha ka väikest ülevaadet ehete kandjatest fotode ja graafikakunsti vahendusel.

Näitus on publikule avatud kuni 24.03.2019.