Põldroos kirjutas oma uue näituse ja raamatu kohta nii:
„Olen püüdnud fikseerida sündmusi iseendas, tundes ka kohe uurijahuvi, kuidas need nägemiskillud seostuvad väljapoole jääva maailmaga. Nii sünnivad pildid, aga ka tekstid. Mis neil vahet! See kõik paneb pea ringi käima, kuid ei kustu lootus, et parimatel hetketel võivad nad ka ehk teed näidata.

Olen pöördunud digivõimaluste poole, nimetades oma pilte digimaalinguteks. Ennast olen nimetanud aga alati maalikunstnikuks. See tähendab, et suhtun oma digitöödesse samasuguse maalilise nõudlikkusega, nagu pintsel käes maalides. Õnneks tänapäeva tehnika võimaldab seda, Kuid võimaldab rohkematki.

Digitöö on piisavalt operatiivne et haarata kiiresti käest libisevaid kujutluspilte. Samas aga pakub küllaga kujundusvõimalusi, mis poleks saavutatav „käsitsi“ töötades. -- suuremat täpsust värvi- ja struktuurivalikutes, fotode ja tsitaatide lisamist (tihti minu enda varasematest töödest) – ja ei tea, mida veel. Loodan, et ka uusi mõttekäike.

Nende piltidega kuulub ühte maailma ka üheaegselt publiku ette astuv raamat “Circeltown”. Selles kirjeldan sündmusi, mis tõenäoliselt ei saa teoks kunagi, kuid mille idud peituvad meis endis. Mida me harilikult ei märka, kuid mis võivad teha haiget nii meile kui ka teistele.
Ka kirjutades ma tegelikult maalin, tundes mõnu värvide ja struktuuride rütmist. Nii sõnad kui ka nähtavad kujundid sünnivad ühest ja samast katlast.

Digimaalingutel on minu jaoks veel üks raamatutega ühine võlu – nad on tirazheeritavad, mis lisab demokraatlikkust ja kättesaadavust inimestele."