Eesti animaatorid ei ole festivalil võõrad. Paljud neist on siinset, 1985. aastal alguse saanud festivali külastanud mitu korda.

Eesti animatsiooni suursündmus

Tänavuse festivali tegi eestlaste jaoks eriliseks aga see, et fookuses oli meie animatsioon. Jaapani ning rahvusvaheliste külaliste ette toodi Eesti animatsiooni paremik, kokku üle 300 filmi. Nende seas ka tudengite töid, mitte ainult meie n-ö suurte tuntud tegijate loomingut. Mitte kunagi pole välismaal Eesti animatsiooni või üldse Eesti filmi sellises mahus näidatud. Mõneti võib öelda, et tänavune Hiroshima animatsiooni festival oli üks olulisemaid toimunud sündmusi mitte ainult filmitegijate, vaid laiemalt eesti kultuuri jaoks.

Idee teha Hiroshima festivali fookuseks Eesti oli festivali direktoril Sayoko Kinoshital juba varem, kuid nüüd sai see tänu Eesti vabariigi juubelile teoks. „Jaapanis on palju Eesti animatsiooni fänne. Mul oli mitu varianti, milline riik tänavu fookuseks valida, Eesti oli üks neist. Heilika (Heilika Pikkov „EV100” meeskonnast – toim) uuris, kas teeks eriprogrammi, ja kuna Eesti oli mul nagunii nn nimekirjas, siis nii läkski. Asjad langesid kokku. Sellise erifookusega muutub Eesti animatsioon maailmas veelgi atraktiivsemaks ja kogub tuntust,” kinnitab Kinoshita.

Kinoshita külastas jaanuaris Eestit ning saatis laiali palved kõigile Eesti animatsiooni valdkonna tegijatele. Valikud tegi ta peaasjalikult ise. „Kui teen programmi, siis teen selle ise,” sõnab väikest kasvu, kuid väga energiline naisterahvas. Nii läks ta Eestist tagasi koju kahe kohvritäie DVD-de ja USB-dega ning hakkas materjali läbi vaatama.

Eriline suhe Eestiga

„Algne nimekiri oli väga mahukas. Mul oli kange tahtmine kõike näidata, aga nii palju lihtsalt ei mahtunud. Suurtel autoritel on palju filme. Lõpuks andsin minutite arvu, kui palju mahub, ja palusin osadel ise valida. Mõned valikud tegin ise. Minu mõte oli võimalikult paljudele filmitegijatele anda võimalus oma töid näidata,” selgitab Kinoshita, kellel on Eesti animatsiooniga eriline suhe.