ERSO ja EFK esitlesid Helioru kontserdimaja ideed Foto: ERSO

Kontserdimajast, mille ideekavand sisaldab Tallinnas praeguseni puuduvat nüüdisaegsetele vajadustele vastavat hea akustikaga kontserdisaali, kujuneks nii rahvusvaheline kui ka siseriiklik maamärk.

Kontserdimajast saaks ERSO ja EFK kodu ning tegutsemistingimused paraneks ka paljudel teistel muusikakollektiividel.

“Eestil on vaja kaasaegset muusikalist mesitaru, mis kihaks hommikust õhtuni ja kus leiaks väärilise kodu nii ERSO kui ka EFK. Tallinn väärib maailmatasemel kontserdisaali ning Toompea jalamil on selleks ideaalne koht!” (Olari Elts)

“Ootan pikisilmi, et Eestisse kerkiks maailmatasemel kontserdimaja, kus oleks võimalik midagi suurt korda saata.” (Neeme Järvi)

Tõnu Kaljuste sõnul looks uus kontserdimaja sümfooniaorkestrile kirjutatud suurteoste esitamiseks muusikutele ja publikule tänapäevased tingimused, ühtlasi avaneks võimalused kaasaegse muusikateatrile. Olulisimaks peab Kaljuste aga seda, et kodutud ERSO ja EFK saaksid omale päris kodu.

Helioru kontserdimaja funktsioonid

ERSO ja EFK on staažikad Eesti esinduskollektiivid, Eesti muusikakultuuri tutvustajad üle maailma, kellel kummalgi ei ole õnnestunud leida lahendust oma kodu puudumisele. Helioru kontserdimaja saaks koduks kahele Eesti esinduskollektiivile ning uuest kontserdipaigast võidaks kasu kogu Eesti muusikaelu – kontserdimajast saaks kvaliteetne kontserdipaik ka paljudele teistele kollektiividele, festivalidele, külalisorkestritele. Majja on planeeritud ka kammerooperi esitamise võimalused, mis tooks terve muusikažanri varjusurmast välja – kammerooperite jaoks Eestis praegu korralikku esitamiskohta ei olegi. Visuaalkunstid leiaksid kindlasti uues keskkonnas sümbioosis muusikaga rakenduse multimeedia ja kunstivormide ühendamisega seotud etendustel/kontsertidel. Konverentside korraldajad ning üritusturundajad saaksid endale väärika pinna, kus läbi viia ka riiklikult olulisi üritusi.

Kontserdimajja on kavandatud kaks saali: suur saal (1500–1700 istekohta) ja kammersaal, mida liikuva seina abil on võimalik suvisel ajal kasutada ka vabaõhulavana.

Lisaks kahele saalile on hoones arvukalt suuri ja väikeseid ruume, mis on kohaldatavad vastuvõttude, ürituste, väiksemate konverentside ja muu jaoks, mis kontserdimaja halduskulude katmiseks oleks välja renditavad.

Heliorg kui rahvusvaheline ja siseriiklik maamärk

Järgmine riiklikult oluline kultuuriobjekt peab kindlasti olema ka külaliste jaoks pidevalt avatud, me ei vaja kingakarpi, mis ainult õhtuti uksed avab. Heaks näiteks on Londoni South Bank Centre, kus linnarahval ja turistidel on ka kontserdivälisel ajal tegevust – seal on kohvikud, restoranid, avalikud alad ja kogu keskus toimib avaliku ruumina. Asukoht ja maamärgina toimivus on vaieldamatult olulised ka turistide jaoks. See on ideaalne koht, kus einestada Eesti toidu restoranis, tutvuda Eesti muusikapärandi väljapanekutega ning osta meenepoest kaasa mõni kultuuriga seotud suveniir. Ka kultuuriturism on vaieldamatult oluline ning kasvav osa turismivaldkonnas.

Tulevikulahendused

See on juba paljude uute objektide puhul reegliks saanud, aga peab välja tooma, et ka järgmine kontserdimaja võiks kajastada ka meie e-edulugu. Erinevate nutikate lahendustega, mida muuseas maailma uute kontserdimajade juures on isegi üllatavalt vähe kasutusel. Siin on üheks heaks eeskujuks Miami New World Concert Hall, kus nutikate lahendustega on tekitatud uue kvaliteediga keskkond loominguks.

Helioru kontserdimaja asukoht

Läbi aastate on uue kontserdimaja asukohana kaalutud väga erinevaid krunte, millel igal on omad plussid ja miinused. Hetkel on osutunud eelistatuimaks asukohaks Toompead Vabaduse väljakuga ühendav Harjuorg. Arhitekt Villem Tomiste on põhjalikult töötanud kavandi kallal, kuidas kõiki muinsuskaitse ning pargilise vööndi piiranguid arvestades leida sobilik lahendus. Kõiki faktoreid arvesse võttes on tekkinud arusaamine, et avatud ruumina toimiv kontserdisaal mahub ja sobitub väga hästi antud asukohta.

Piirkonna suhtes on kõrgendatud tähelepanu mitmelt suunalt, sest see asub vanalinna ümbritsevas bastionivööndis, millele on nii kultuuripärandi- kui muinsuskaitse seisukohalt esitatud mitmeid tingimusi, aga ka seetõttu, et piirkonda on mitmel puhul püütud linnaelu huvides toimima saada, kuid siiani mitte eriti edukalt. MTÜ Harjuoru 2030 ja arhitekt Villem Tomiste on neid piiranguid ja võimalusi kaardistanud ning nendega on arvestatud Helioru laiendatud projektis. Võib öelda, et neil piirangutel on oma osa projekti kujunemisel tõeliselt ainulaadseks. Algatatud on avalik arutelu vanalinna-uuslinna ühendusala rolli üle, mille raames toimub Arhitektuurikeskuse ja MTÜ Harjuoru 2030 korraldatav Linnafoorum. Tulevikus on plaanis rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, et leida Helioru kontserdimajale ideaalne lahendus.