Otsuse tegid teatavaks rahvusvahelise sõltumatu ekspertkomisjoni esinaine Beatriz Garcia, Euroopa Komisjoni esinduse Eestis juht Keit Kasemets ning kultuuriminister Tõnis Lukas.

Ekspertkomisjoni esinaine Beatriz Garcia ütles, et 12-st komisjoni liikmest neli käisid mõlemas linnas koha peal. "Oluline on platvorm, mille pinnalt dialoogi pidada. Mõlemad finalistid tõid välja olulised sõnumid, nii põnevaid debatte meid polegi olnud: seotus idanaabriga ja keskkonnaküsimused. Programmid olid mahukad, linnad olid hästi positsioneeritud, et viia sõnum edasi."

Kultuuriministeeriumi avalike suhete juht Meelis Kompis täpsustas, et linnadega käis kohapeal tõesti tutvumas neli komisjoni esindajat ning vaatlejana ka Euroopa Komisjoni esindaja (kes ei ole ekspertkomisjoni liige). "Ekspertkomisjon ei peagi täiskoosseisus kohal käima, vaid komisjon ise otsustab, kes linnadega vahetult tutvuvad. Tingimus on aga see, et kui üht linna külastatakse, tuleb külastada ka teisi, s.t käidi nii Narvas kui ka Tartus," selgitas ta.

Narva linnapea Aleksei Jevgrafov ütles Delfile, et on pettunud. "Narvas oli ootus väga suur, aga see on võistlus. Peame kiitma Tartut: nad on teinud tublit tööd."

Keit Kasemets: "Võidulinn vastab kriteeriumitele, tal on ka Euroopa mõõde ja võimekus projekti ellu viia. Olemas on vajalik rahaline pool, mis võimaldab läbi viia üritusi. Kogukond peab samuti olema kaasatud."

Tartu linnapea Urmas Klaasi hinnangul tõi edu järjekindel ja üksmeelne tegutsemine: “Suur aitäh sadadele inimestele ja asutustele, kes on toetanud Tartu 2024 kandidatuuri nõu ja jõuga. Me täname žüriid, konkursi korraldajaid ning soovime edu Narva linnale, et ka võimalikult paljud nende taotluses esitatud plaanid täituksid.”

Linnapea sõnul otsib ekspertkomisjoni toetuse pälvinud programm “Ellujäämise kunstid” lahendusi Euroopa suurtele väljakutsetele: “Meie taotluses tõstatatud küsimused sellest, kuidas kultuuri kaudu leevendada keskkonna- ja terviseprobleeme ning pakkuda vastukaalu ääremaastumisele Eestis ja Euroopas, on olulised nii täna kui tulevikus.” Samas tõstab kandidatuuriraamat esile Tartu ja Lõuna-Eesti piirkonna omapärasid. “Kultuuripealinna kavandatud tegevused toetavad näiteks Tartu rahvusvahelise tuntuse ja heaolu kasvu, põlvkondadevahelise kultuurisideme tugevdamist ning noorte eneseteostusvõimaluste arendamist,” lisas Klaas.

Klaas rõhutas, et Euroopa kultuuripealinn on tervet piirkonda ühendav ja avav ettevõtmine, millega kaasneb ka suur vastutus: “Tartu kandideeris tiitlile koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega ning selle koostöö tulemusel on oluline osa kultuuriprogrammist kavandatud toimuma just nendes linnades ja valdades, toetust on volikogu tasemel avaldanud ka Pärnu linn. Üheskoos saame korda saata midagi, millest saab osa terve Euroopa.”

Tartu 2024 kandidatuuriraamatu peatoimetaja Berk Vaheri sõnul on võiduka taotluse tuumaks tugev sündmusteprogramm, mida peeti atraktiivseks nii Euroopa kunstnikele kui avarale publikule. “Meie valitud teemaliinid ja kavandatud projektid seovad kunste, loodushoidu ja inimeseks jäämist nii, et see kõnetab kogu 21. sajandi Euroopat," selgitas Vaher. Ta tõi Tartu ja Lõuna-Eesti taotluse silmapaistvate tugevustena välja ka kandideerimise järjepidevuse, paljude eluvaldkondade kaasatuse, hästi käivitunud regionaalse ja rahvusvahelise koostöö ning linna ja piirkonna kõrge teostusvõimekuse.

Tartu 2024 vastutava projektijuhi Erni Kase sõnul jätkab meeskond lähikuudel tööd uute ülesannetega: “Tiitliaasta 2024 on mitu aastat kasvanud kultuuri-, kunsti-, ja haridusprogrammi ning turundustegevuste kõrgpunkt, seetõttu tuleb ettevalmistustega jätkata juba sel sügisel.” Projektijuhi kirjeldusel tuleb värsket Euroopa kultuuripealinna tutvustada juba eeloleval sügisel nii Eestis kui välismaal: “Näiteks toimub juba oktoobris Horvaatias, Rijekas praeguste ja tulevaste Euroopa kultuuripealinnade kohtumine, kuhu on oodatud ka Tartu.”

2024. aasta Euroopa kultuuripealinna valis sõltumatu rahvusvaheline ekspertkomisjon, mis hindas konkursi lõppvooru kutsutud kandidaatide taotlusi, tutvus 26.–27. augustil põhjalikult nii Narva kui ka Tartuga ning kuulas ära mõlema linna esitlused.

Kultuuripealinnaks olemine toob lisarahastuse, mille toel saab linn esitatud visiooni ellu viia. Eesti riik toetab kultuuripealinna programmi samaväärselt kohaliku omavalitsuse toetuse ja teiste finantsallikatega kuni 10 miljoni euro ulatuses, Euroopa Komisjon omistab kultuuripealinnale Melina Mercouri auhinna, mille suurus on poolteist miljonit eurot.

Kultuuripealinna konkurss algas 2017. aasta novembris. Tähtajaks, 2018. aasta oktoobriks esitasid taotluse Kuressaare, Narva ja Tartu. Pärast eelvalikut jäid lõppvoorus sõelale Narva ja Tartu, kellelt oodati lõplikke taotlusi selleks suveks.

Lisaks Eestile saab 2024. aastal kultuuripealinna tiitli üks Austria linn ning üks Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigi (Island, Liechtenstein, Norra, Šveits), euroliidu kandidaatriigi (Albaania, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia, Türgi) või võimaliku kandidaatriigi (Bosnia ja Hertsegoviina ja Kosovo) linn. Viimaste seast selgub kultuuripealinn 25. septembril, Austriast valitav kultuuripealinn aga saab teatavaks 12. novembril.

Tänavu on Euroopa kultuuripealinnad Itaalias asuv Matera ning Bulgaaria linn Plovdiv. Järgmisel aastal kannavad tiitlit Horvaatia sadamalinn Rijeka ning Iirimaa linn Galway. 2021. aastal on tiitlikandjad Elefsina Kreekast, Timisoara Rumeeniast ning Novi Sad Serbiast, 2022. aastal aga Leedu linn Kaunas ning Esch-sur-Alzette Luksemburigst. 2023. aastal on kultuuripealinnu üks ning see tuleb Ungarist.

Tänavu on Euroopa kultuuripealinnad Itaalias asuv Matera ning Bulgaaria linn Plovdiv. Loe lähemalt kultuuripealinna valikuprotsessi kohta siit.