FOTOD | "Kerese" tegijad tutvustasid oma uut Jaapani-teemalist lavastust

EV100 juubeliks valminud balletilavastuse “Keres” loominguline meeskond tuleb 2020. aasta kevadel välja uue lavastusega “Kuldne Tempel”, mis põhineb jaapani kirjaniku Yukio Mishima tuntud teosel. Osaleb ka kuulus jaapani Noh teatri näitlejanna Ryoko Aoki

Vene Teatris esilesid täna balletilavastust heliloojad Sander Mölder ja Timo Steiner ning lavastaja koreograaf Teet Kask. Esinesid ka tšellist Theodor Sink (ERSO) ja tantsija Iago Bresciani (Rahvusballett Estonia).

Ryoko Aoki on üks väheseid naisi, kes viljeleb Jaapani Noh teatrit. Ajalooliselt on Noh teater olnud meeste pärusmaa, olles algselt naistele keelatud. Ryoko Aoki on uuendaja, kes ühendab Noh teatri traditsiooni nüüdismuusikaga, luues nii uue kunstilise vormi. Noh teater on üles ehitatud laulule ja tantsule. Liikumine on aeglane ja monotoonne, temaatika põhineb enamasti vanadele jaapani muistenditele, ajaloole, kirjandusele, aga ka kaasaegsetele sündmustele. Teemad on sageli seotud unistuste, üleloomulike maailmade, kummituste ja vaimudega.

Pressiüritusel rääkisid "Kuldse Templi" lavastaja Teet Kask ja helilooja Timo Steiner lähemalt lavastusest, üles astusid tšellist Theodor Sink (ERSO) ja tantsija Iago Bresciani (Rahvusballett Estonia). Suupistetega kostitas jaapani restoran Tokumaru.

Ballett “Kuldne Tempel” esietendub Vene teatris 16. märtsil 2020.

Kyôtos asuva Kinkakuji templi mahapõletamise intsidendil põhinev Mishima Yukio (1925-1970) tuntuim romaan jälgib noore munga ja Kuldse Templi kummalisi suhteid, mis hakkavad hargnema juba peategelase lapsepõlves, mil ta kuuleb isalt lugusid maailma kõige kaunimast asjast. Tempel kogu oma iluga vallutab nooruki meeled, muudab neid, manipuleerib nendega, kord ilmutades end poisile kõige ebasobivamal hetkel, kord jälle hoides kogu oma ilu endale. Painavas meeltesegaduses ei jäägi noorel mungal muud üle, kui enesevabastuse eesmärgil hävitada selle ilu alge.

Lavastaja Teet Kask, heliloojad Timo Steiner ja Sander Mölder, valguskunstnik Margus Vaigur, videokunstnik Taavi Miisu Varm, laval Eesti Rahvusballeti tantsijad, Ryoko Aoki (JPN) ja Theodor Sink (tšellist), produtsent Tiiu Tamm (Linnu Nimi).

Kyôtos asuva Kinkakuji templi mahapõletamise intsidendil põhinev Mishima Yukio (1925-1970) tuntuim romaan jälgib noore munga ja Kuldse Templi kummalisi suhteid, mis hakkavad hargnema juba peategelase lapsepõlves, mil ta kuuleb isalt lugusid maailma kõige kaunimast asjast. Tempel kogu oma iluga vallutab nooruki meeled, muudab neid, manipuleerib nendega, kord ilmutades end poisile kõige ebasobivamal hetkel, kord jälle hoides kogu oma ilu endale. Painavas meeltesegaduses ei jäägi noorel mungal muud üle, kui enesevabastuse eesmärgil hävitada selle ilu alge.

TANTSIV TEMPEL

Miks ballett? Hävitav idee hakkab liikuma kusagilt inimese sõnastamatust tumedast sügavusest. Enne kui teame tähendusi, liigutab, tantsib meis midagi.

Teoks muutub idee läbi liikumiste ahela. Paljud neist liikumistest on kohtumised inimestega. Kahe inimese suhet väljendab sõnadest paremini nende vahemaa ja muutused selles.

Aga ennekõike ILU. Kohati on Mishima tekst ise nagu kauni ja maagilise balletilavastuse kirjeldus: ” iga üksikosa sisaldas viidet järgmise üksikosa ilule. Iga detaili ilu oli täidetud omaenda ärevusega. Ilu unistas täiuslikkusest, kuid tal polnud aimugi lõpuleviidusest ning nii meelitati ta järgmise, tundmatu ilu juurde. “

MUUSIKA

Balleti muusikalise materjali kihistused moodustavad soolotšello, eelsalvestatud materjal ja elektroonika. Tšello on live’s laval kogu balleti vältel. Salvestuste rea moodustavad ülesvõtted tänasest Kuldsest Templist (salvestame Jaapanis 2019 veebruaris), salvestatud tšellohelide töötlused ja muusikalised ning loodushelide vihjed Mishima romaanist.

“Siiski, muusika ilu on kummaline! Mängija poolt tekitatud üürike ilu muutub teatud ajahetkeks puhtaks kestvuseks, mida ei saa enam kunagi korrata. Täpselt nagu ühepäeviku või mõne teise lühikese elueaga olendi elu on ilu elu enda täiuslik üldistus, elu loomine.”

KOREOGRAAF-LAVASTAJA

Teet Kask, kelle värskemad lavastused on Milano Balletiteatri „Anna Karenina“ ja „Luikede järv“, on rahvusvaheliselt tunnustatud koreograaf. Ta on töötanud Rahvusooperis Estonia, Stockholmi Kuninglikus Ooperis, Norra Rahvusooperis ja Gruusia Riiklikus Ooperiteatris. Kase looming hõlmab üle 50 tantsulavastuse. Eestis nähti viimati tema Lepo Sumera muusikale loodud balletti „GO – mäng kahele“ Vanemuise teatris.

HELILOOJA

Timo Steiner on loonud ooperid Rahvusooperile Estonia („Kosjas“ Andrus Kivirähki libretole) ja Nargen Festivalile („2Pead“ Maarja Kangro libretole). Steiner on avatud mõttelaadiga helilooja, kelle muusikale on omased mängulised stiilikontrastid, variantne arendusviis ning tihti ka mosaiikne või plokkstruktuuridel põhinev ülesehitus. Tema loomingut on mängitud USAs, Saksamaal ja Venemaal.

HELILOOJA

Sander Mölder on koostööde meister. Helilooja Marianna Liigiga on ta loonud ooperi „Korduma kippuvad küsimused“, produtsent Peeter Ehala ja kunstnik Kaspar Tamsaluga on tema vedada plaadifirma, mõttelaad ja pidudesari „TIKS“, akustik Linda Madaliku kuulsatele püstolipaukudele tegi ta elektroakustilise teose „R-E-D 1 (reverb-echo-delay)“. Viimaste koostööde hulgas on „San Francisco“ Andres Kõpperi ehk NOËPiga ja „Kui puus pöörleb“ Reketiga.