Tiškevič-Hasanova sõnul muutub arusaam „mehelikkusest“ ja „naiselikkusest“ praegu maailmas kiiresti.

„Mehelikkust iseloomustatakse emotsioonide puudumise, füüsilise jõu, ratsionaalsuse, tihti agressiivsuse, brutaalsuse ning armeeteenistuse puhul võimega tappa – need iseloomujooned tingivad selle, et mehed, kes ei oska väljendada oma tundeid ja emotsioone, hakkavad tihti lähedaste kallal vägivallatsema, jooma või lõpetavad elu enesetapuga. Need stereotüübid viivad ka nende naeruvääristamiseni, kes neile ei vasta,“ ütles Tiškevič-Hasanova.

Käesolev sajand on Tiškevič-Hasanova sõnul suurepärane selle poolest, et me oleme hakanud vähem vastama arhailistele nõudmistele meeste ja naiste kohta ning võime oma kohta ühiskonnas paindlikumalt valida, sõltumata bioloogilisest soost.

Armee puhul oleme Tiškevič-Hasanova hinnangul aga mitu sajandit tagasi liikunud. Meelde on tuletatud mehed kui loomad, isased, kelle ülesanne on minna padrikusse ja tappa pere jaoks piison. Neid, kes seda ei tee, et peeta meesteks.

„Koos Neringaga jäädvustasime me 14 mehe portreed ning salvestasime nende arvamused mehelikkusest ja kohustuslikust sõjaväeteenistusest. Me mõistsime, et stereotüüpidele ja veendumustele ülesehitatud süsteemi jaoks ei ole indiviid ega tema mõtted huvitavad, kuid need on kodanikuühiskonna kohustuslikud faktorid: arvamuste paljusus, teiste seisukohtade ärakuulamine ning teistsuguse arvamuse ja valiku austamine,“ rääkis Tiškevič-Hasanova.

„Te küsite, miks need mehed nutavad... Aga miks mitte? Me tahame rõhutada, et tundlikkus, õrnus, emotsionaalsus, patsifism on omadused, mis ei ole võõrad ei meestele ega naistele. Nende pärast ei tohi inimest hukka mõista, nagu ka valiku ja arvamuse pärast. Palun, saage tuttavaks,“ ütles Tiškevič-Hasanova.