Näitus "Egiptuse hiilgus" pidulik avamine Kumus Foto: Kiur Kaasik

Näitusel saab näha tuhandete aastate vanuseid esemeid ühest maailma olulisemast Vana-Egiptuse kollektsioonist – Museo Egiziost (Egiptuse Muuseum) Torinos Itaalias. Nende seas on sarkofaagid, muumiad, maagilised amuletid, erinevad hauapanused ja skulptuurid. Ühelt poolt räägivad esemed vana egiptlase maailmast, teisalt on igaüks omaette kunstiteos. Näitusega kaasneb rikkalik publikuprogramm.

Eesti esimesel Vana-Egiptuse kunsti suurnäitusel on eksponeeritud tuhandete aastate vanused esemed ühest maailma olulisemast Vana-Egiptuse kollektsioonist – Museo Egiziost (Egiptuse Muuseum) Torinos Itaalias. Samal ajal Kumu kunstimuuseumis toimuva näitusega on Egiptuse Muuseumi aarded eksponeeritud ka Amos Rexi kunstimuuseumis Helsingis. Kolme muuseumi mastaapne ühisprojekt on ainukordne võimalus avastada Vana-Egiptuse muistset maailma kaugele reisimata.

Kumu näitusel on väljas 200 eset vaaraodemaa rikkalikust pärandist. Nende seas on sarkofaagid, muumiad, maagilised amuletid, erinevad hauapanused ja skulptuurid. Ühelt poolt räägivad esemed vana egiptlase maailmast, teisalt on igaüks omaette kunstiteos.

Vaata videot nelja meetri kõrguse jumalanna Sehmeti kuju koopia paigutamisest Kumu aatriumisse.

Kuigi sõna „kunst“ toonasest keelest puudus, tegeleti ümbritseva kujutamisega aktiivselt. Vanade egiptlaste arusaam kunstist erines oluliselt tänapäevasest. Mõte kunstist kui iseseisvast loomingulisest väljendusviisist oli tundmatu. Kunst täitis nende jaoks maagilist eesmärki, andes vormi sellele, mida sooviti ellu äratada. Egiptlaste ettekujutuse järgi oli kiviplokist väljatahutud kuju samavõrd elus ja oluline kui isik, keda see kujutas. Nii kuulusid kunstnikud ühelt poolt käsitööliste hulka, teisalt salapärasesse maagia ja religiooni sfääri. Tänapäeval võime üldistada, et Vana-Egiptuse kunsti üks iseloomulikumaid jooni oli jäik reeglite järgimine. Reeglid kehtisid kõikide kunstiteoste loomisel nii kujutamisviisile kui ka sisule. Vaenlasi hävitava vaarao, teineteise embuses olevate surnute või jumalatele ohvriandide toomise stseenide kordumine ei tähendanud mitte kujutlusvõime puudumist, vaid ideoloogiliste ja religioossete reeglite järgimist.

Seitsme alateema kaudu jutustab näitus vaaraode aja elukorraldusest ning usust igavikku, inimeste, loomade ja jumalate erineval moel ning eesmärgil kujutamisest, hieroglüüfidest kui kunstivormist ning tarbekunstist. Lisaks annab näitus aimu eestimaalaste seostest Vana-Egiptusega, liikudes edasi 19. sajandi Egiptuse vaimustuse aega, mis tõi Egiptuse muistiseid ka meie muuseumikogudesse.

Näitust saadab eestikeelne raamat ning mitmekülgne publikuprogramm.