Liisi Ojamaa luuletustes on tema elu, paigad, mida ta armastas, inimesed, keda ta leidis, armastas või kaotas, ja Tallinn, see linn, mille tänavatel ta paljajalu käis ja mille õhku ta hingas. Liisi paiku Tallinnas on fotodel püüdnud tabada Kaisa Kaer, Liisi portree autor on Marko Mumm ja raamatu eessõna on kirjutanud Doris Kareva, kes iseloomustab luulekogu järgmiselt:

„„Kahel lahtisel käel” toob uuesti lugejani kõik Liisi Ojamaa seni ilmunud luulekogud. Raamatu viimane osa, postuumselt ilmuv „Hämara hääl” hõlmab ajakirjanduses ilmunud luuletekste ning umbes poolt tema seni ilmumata luulest, mis on leitud kaustikutest, märkmetest, käsikirjadest, arvutitest, koolivihikute kuivatuspaberitelt, pappkasti põhjast riiete alt või erakirjadest. Arvatavasti on mõni luuletus jäänud lõpetamata, kuid koostajate valik ei põhinenud lõpetatusel. „Hämara häälde” on valitud tekstid, kus ka ütlemata jäänu kohalolu on selgesti tajutav.”

Liisi Ojamaa (üks pseudonüümidest Väike Hipi) sündis 26. veebruaril 1972. Tuntuks sai ta debüütkoguga "Lõputu juuli", mis kuulus kogumikku "Luulekassett '90". Samas kassetis debüteerisid ka Elo Vee (Elo Viiding), Triin Soomets, Ats (Aidi Vallik) ja Ruth Jyrjo. Samuti avaldas ta ulmet varjunime all Cathleen Q. Brookland.

Ojamaa tõlkis üle 60 raamatu, peamiselt laste- ja ulmekirjandust inglise keelest. Tema luuletusi on viisistanud ansamblid Toojalind, Lunatic Asylum, Anarch, Taak, Tuberkuloited ja HU? ning Marko Naissoo.

Ojamaa suri 47-aastasena 8. oktoobril 2019.