FOTOD | Sirp 80! Telliskivi linnakus avati fotonäitus Sirbi portreedest

Tänasel kultuurilehe Sirp 80. sünnipäeval avati Telliskivi loomelinnakus Sirbi kujundaja Piia Ruberi fotonäitus "Tõsted". Näitusel on eksponeeritud Sirbis eri aegadel ilmunud portreed.

9. oktoobril tähistab Eesti kultuuri nädalaleht Sirp 80 aasta möödumist lehe esimese numbri ilmumisest. Vaid sõja ajal katkenud järjepideva ilmumisega on jõutud Sirbi, mis ilmunud ka nimede all Sirp ja Vasar, Reede ja Kultuurileht, 3812 numbrini ja 4000 ei ole enam mägede taga.

Algselt kõhnuke ajaleht on kasvanud koos Eesti kõrgkultuuriga 4-küljelisest 40-leheküljeliseks ning kaugelt üle poole kaheksa aastakümne sisust on ilmunud sõnavabaduse aastatel ja tsensuurist puutumatult.

Sirp tähistas juubelit näitustega „Hulgad“ Tallinna Balti jaama tunnelis ning „Tõsted“ Telliskivi loomelinnaku väligaleriis. Vikerraadios saab nädala jooksul kuulda valitud mõtteteri kultuurilehe autoritelt läbi kaheksa kümnendi. Ruberi fotonäituse "Tõsted" kuraator on Anneli Porri.

Kultuuril on alati kaks nägu, lisaks loomele ka looja enda nägu. Piia Ruber on pildistanud kultuurilehe Sirp tarvis 1997. aastast alates inimesi, kelle loomingut, mõtteid ja vaateid on kultuurileht vahendanud ja kritiseerinud. Praegune portreede valik on tehtud viimase 14 aasta fotode hulgast.

Portreedes on oluline ajakirjandusfotole omane kiirus, need ei ole pikalt kavandatud ega lavastatud, vaid pigem improviseeritud kohtumised. Ruber on pööranud selle aga oma trumbiks: ta loob oma modelliga avatud ja loomuliku suhte, nii et selles kajastuks ka aktuaalse kultuurisündmuse või mõtte peegeldus. Kord juba lehes ilmunud fotodest eristab näituse portreid ühtlustatud formaat, mis laseb portreteeritavatele uuesti värske pilguga otsa vaadata. Pilte saadavad väljatõsted Sirbis ilmunud tekstidest.

Piia Ruber (sünd 1972) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias graafika eriala (BA 1997). [´mobil] galerii aktiivne liige. Ruber on töötanud kultuurilehes Sirp 1997. aastast, samuti õpetanud Eesti Kunstiakadeemias ja Vanalinna Hariduskolleegiumis, kujundanud raamatuid ja osalenud näitustel. Tema loomingut läbib feministlik joon, naise rollide poeetiline väljendus, ja ka religioossest maailmapildist lähtuv eksistentsi tunnetamine.