Helena Maria Reisner Foto: Madis Veltman

Kõigis kaheksas Kultuurkapitali valdkonnas kuulutati välja peapreemia ja elutööpreemia laureaadid, lisaks anti üle kujutava ja rakenduskunsti, rahvakultuuri ning audiovisuaalse sihtkapitali aastapreemiad, kokku 38 preemiat. Kultuurkapitali aastapreemia suurus on 7000, elutööpreemia 10 000 ning sihtkapitalide aastapreemiad 1500-5500 eurot.

Peapreemiate laureaadid

Kirjanduse valdkond

Märt Väljataga – „Väikese inglise luule antoloogia“ ja luulekogu „Gladioolid“ eest
Kehakultuuri ja spordi valdkond

Arvet Tetsmann – teenekas purjetaja, purjekakonstruktor ja sporditegelane, Eesti purjetamise kuldvara ja traditsioonide hoidja
Arhitektuuri valdkond

Filmimuuseum ja Maarjamäe kompleksi väliala

Anto Savi
Jürgen Lepper
Margus Soonets
Lootusprojekt OÜ
VL Sisearhitektuur OÜ
Kujutava ja rakenduskunsti valdkond

Laura Põld – kõrgetasemelise, aktiivse ja mitmekülgse näitusetegevuse eest 2018. aastal nii rahvusvahelisel kui kohalikul kunstiväljal
Audiovisuaalse kunsti valdkond

Aasta film 2018 – "Seltsimees laps"
Moonika Siimets
Riina Sildos
Rein Kotov
Helikunsti valdkond

Erkki-Sven Tüür – viljaka loomingulise tegevuse eest: IX sümfoonia "Mythos", Viiulikontsert nr. 2 ja "Solastalgia" pikoloflöödile ja sümfooniaorkestrile
Rahvakultuuri valdkond

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu traditsioonitundliku ja uuendusliku näituse „Ajatus“ loomemeeskond

Mae Kivilo
Kaarel Kuusk
Kristina Rajando
Sandra Urvak
Näitekunsti valdkond

Teater NO99 kollektiiv – Aitäh, et julgesite!
Elutööpreemiate laureaadid

Kirjanduse valdkond

Piret Saluri – meisterlik tõlkija, Soome-Eesti kultuurisilla hoidja ja eesti kirjanduse vahendaja põhjanaabrite juures
Kehakultuuri ja spordi valdkond

Uno Kajak – Eesti kahevõistluse teerajaja
Arhitektuuri valdkond

Fredi-Armand Tomps – missiooniga arhitekt ja muinsuskaitsja
Audiovisuaalse kunsti valdkond

Priit Pärn – aastakümnete pikkuse ja rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud loomingu ja õppetöö eest animatsioonivaldkonnas
Kujutava ja rakenduskunsti valdkond

Kaarel Kurismaa – Eesti kunstis ainulaadne fenomen, kelle mängulised kineetilised objektid ja heliinstallatsioonid on avardanud visuaalse kunsti piire ning loonud sünergia erinevate kunstiliikide vahel
Helikunsti valdkond

Anne Erm – Eesti džässielu ülesehitaja ja arendaja
Rahvakultuuri valdkond

Olev Oja – tänuks kasvatamast põlvkondi dirigente, muusikaõpetajaid, koorilauljaid
Näitekunsti valdkond

Tiiu Randviir – särav priimabaleriin ja Eesti balleti järjepidevuse hoidja
Sihtkapitalide aastapreemiate laureaadid

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital

Marge Monko – oma otsingutele ja eksperimentidele suunatud kunstnikukeele arendamise ning tähelepanuväärse näitusetegevuse eest 2018. aastal
Dénes Farkas – kompaktse isiknäituse „Kui ma sulen oma silmad“ eest Tartu Kunstimajas, mis sidus kujundlikult tervikuks tajude ja mälu toimemehhanismid
Anu Rank-Soans – unikaalne looja Eesti kunstipildis, kelle aastakümnetepikkune tegevus disaineri ja kunstnikuna väljendub mahukas tööstuskeraamikapärandis ja mitmekülgses unikaalloomingus, mille tervikus avanevad nii nende maailmade erinevused kui ka kokkupuutepunktid
Margit Säde – Margit Säde kureeris Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis Tallinna XVII Graafikatriennaali peanäituse „Pilvepurustajad. Intensiivsus vs kavatsus“, mis tegi tundlikult ja omalaadselt nähtavaks inimpsüühika ja tehnoloogia vastasmõju ning andis graafikatriennaalile uue hingamise
Maarin Ektermann ja Mary-Ann Talvistu – projekti "Kunstnikud kogudes" eest. Suurepärane, regionaalse katvusega kunstiprojekt, mis võimaldas kõrvalpilku väikemuuseumide kogude mõtestamisel, kunstnikke siseriiklikku resideerumist ning avardas koostöövorme

Audiovisuaalse kunsti sihtkapital

Mart Taniel – aasta filmioperaator – filmide "Põrgu Jaan" ja "Mees, kes üllatas kõiki" eest
Erik Norkroos ja Jaanis Valk – aasta dokumentaalfilm – "Ahto. Unistuste jaht"
Sergei Kibus ja Pärtel Tall – aasta animafilm – "Teofrastus"
Liina Trishkina-Vanhatalo – aasta debüütfilm – "Võta või jäta”
Anu Aun – filmi eriauhind – sooja ja südamliku filmi eest "Eia jõulud Tondikakul"
Paula Rits – parima naisnäitleja preemia – Eia rolli eest filmis "Eia jõulud Tondikakul"
Helena Maria Reisner – parima naisnäitleja preemia – Leelo rolli eest filmis "Seltsimees laps"
Reimo Sagor – parima meesnäitleja preemia – Eriku rolli eest filmis "Võta või jäta"
Sten Šeripov – aasta filmihelilooja – filmide "Võta või jäta" ja "Eia jõulud Tondikakul" eest
Marianne Kõrver – aasta portreefilm – "Tõnu Kõrvits. Lageda laulud"
Kullar Viimne – aasta portreefilm – "Jagatud valgus"

Rahvakultuuri sihtkapital

Eesti Rahvamajade Ühing – harrastusteatrite aastapreemia – kultuuritegelaste koondamise ning lavastuse "Mälutempel" loomise eest
Reet Piiri – kultuuripärandi aastapreemia – näituse "Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal" loomise eest Eesti Rahva Muuseumis
Kaie Tanner – koorimuusika aastapreemia – koorimuusika pikaajalise arendamise eest ja festivali Europa Cantat korralduse eest
Cätlin Mägi – pärimuskultuuri aastapreemia – parmupillikultuuri propageerimise ja pärimusmuusika noodikogu koostamise eest
Erika Kõllo – rahvakultuuri edendaja aastapreemia – rahvakultuuri valdkonna loova arendamise eest

„Kultuurkapitali aluspõhimõtteid ei ole enam kui paarikümne aasta jooksul muudetud ja tänu sellele on teoks saanud paljud suured ja väiksemadki unistused Eesti kultuuris. Täna saavad tunnustuse need, kes on julgenud oma unistuste poole püüelda,“ ütles Kultuurkapitali nõukogu esimees, kultuuriminister Indrek Saar. „Kultuuri areng puudutab kogu ühiskonda ja viimasel aastal on Kultuurkapital olnud siin suunanäitaja. Meenutame uut klassikalise ilukirjanduse tõlkeprogrammi Hieronymus, mis kaasas erakapitali. Samuti lisandus Balti Kultuurifond, mis annab meie erakordselt hästi hoitud Kultuurkapitalile lausa rahvusvahelise mõõtme,“ lisas Saar.

Kultuurkapitali juhataja Kertu Saksa sõnul on Kultuurkapitali preemiad loojate ja sporditegelaste jaoks väga suure väärtusega. „Juba 1995. aastast valib laureaate kultuuri- ja spordirahvas ise. Kolleegi tunnustus on kõige suurem austusavaldus, mis kultuuri- või sporditegijale osaks võib saada,“ ütles Saks.