Olgugi et tükk on fragmentaarne, kiire ja olemuselt mingil määral muusikavideolik, hoides vaatajat pidevalt kikivarvul, tuuakse noorte ette väga erinevaid teatritehnikaid. Foto: Helen Solovjev

Lähen seekord teatrisaali puhta lehena: mingil põhjusel on „Verikambi” raamatuvariant minust mööda läinud ning ma olen lugenud ainult teatri kodulehel olevat tutvustust. See tekitab kahetisi tundeid. Ühtmoodi pole mul valmis kujutluspilte ja ma saan lubada karakteritel end eeldusteta avada, teisalt pelgan, et ehk jääb mul raamatu toeta mõni aspekt märkamata.

« Avalehele 0 Kommentaari