Greta Koppel: kahtlemine on muuseumi kvaliteedimärk

Kunsti ühe aastapreemia saab Kadrioru kunstimuuseumi kuraator Greta Koppel (37), kes kritiseeris kahtlaste ärihuvide näituseskeenesse imbumist.

Olete ainuke Eesti kunstiteadlane, kelle uurimissuund on 16.–17. sajandi Madalmaade kunst. Miks te otsustasite hakata uurima just vana kunsti?

Peamine põhjus on ikka huvi. Spetsialiseerusin juba EKA bakalaureuseõppes, aga siis poleks ma osanud arvata, et see huvi kestab nii pikalt. Nüüdseks on sellest juba 15 aastat. Vahepeal käisin Hollandis huvi kasvatamas. Üks põhjus, miks jäin teemaga edasi tegelema, oli kahtlemata see, et Kadi Polli, kes oli siis Kadrioru kunstimuuseumi direktor, kaasas mind muuseumi Madalmaade kunstikogu uurimisse. Kadrioru kunstimuuseumi Madalmaade maalikogu on väga huvitav. See tuli läbi uurida. Palju oli tundmatuid töid ja valesid atributsioone. Magistritöö teema kujunes selle töö materjalist. Alates 2004. aastast sai kogu uurimistöö jooksul tehtud palju näitusi. Aga 2012. aastal ilmus selle „kauamängivam” tulemus: kogukataloog „Madalmaade kunst Kadri­oru kunstimuuseumis”, millele tegid kaastööd ka teised uurijad ja kunstiajaloolased.

Juba paar aastat tegelen süvenenumalt Mikkeli muuseumi koguga, mis on minu arvates nähtusena erakordselt huvitav kogu. See ootas samuti põhjalikumat uurimist ja mõtestamist. See töö on veel pooleli.