Grimes viib tumedusse, aga mitte lootusetusse

Grimesi „Miss Anthropocene” kannab reaalsusest veelgi kaugemale kui eelmised plaadid.

Jättes kõrvale, et Boucher käib ärimagnaadi Elon Muskiga ja vaidleb sotsiaalmeedias, on meeldiv, et ta suudab järjest kõrgemast staatusest hoolimata põnevat muusikat teha. Fännid võivad Boucheri süüdistada ideaalide reetmises, kuid ta on praeguse ajastu täiuslik kehastus: ühelt poolt looduslaps, ürglooduse ja metsade kehastaja, teisalt ühiskonna närvilõpmetega pidevalt ühenduses popikoon, kes viskab kokku julge trendidepaleti.

Õnneks armastab Boucher muusikat. Ühes Guardiani loos meenutas ta elumuutvat kogemust, kui ronis Arvo Pärti kuulates mäe otsa ega pannud tähelegi, et on läbi külmunud ja verine.

Kogu album kõlab, nagu tõmbaks keegi sind kehast välja ja kutsuks kaasa Maa kohale lendama. Ühele poole jääb must, sinipunaste välkudega kosmos ja teisele asuurrohekas maakera. Kuna album räägib muu hulgas meie planeeti ähvardavast katastroofist ja tänapäeva hädadest, on igati kohane hõljuda ja nende teemade üle mõtiskleda.