Huvitav on see, et Ameerikas ja Lääne-Euroopas sellist Hollywoodi-kära pole. Sel on ka väga selge põhjus – soome päritolu Hollywoodi filmilavastaja Renny Harlini lavastatud filmi taga pole ühtegi vähegi arvestatavat USA filmistuudiot, nii et „Viie augustipäeva” Hollywoodi filmiks nimetamine on umbmäärane, kui mitte meelevaldne. Asja ei muuda ka see, et filmi osa-täitjate seas on suur hulk esimese järgu Hollywoodi staare, nagu Val Kilmer ja Andy Garcia.

Filmi tootnud stuudiote hulgas on kobedaim firma nimega Rex Media, kuid neilgi on saavutuste hulgas vaid üks keskmist sorti eri jõudude tehtud komöödiafilm. Pole mingi saladus, et „Viie augustipäeva” on rahastanud põhiliselt Gruusia riik ja sealsed firmad. Ja seda raha kulus arvatavalt 20 miljoni dollari jagu.

Netiavarustele ilmunud esimesed kommentaarid kiidavad filmi ägeda tegevustiku ja uhkete lahinguefektide pärast. Selgub seegi, et head ja pahad on filmis mustvalgelt esitatud. Mis pole ju lausvale, sest marodeerimist esines Vene armees, eriti paramilitaarsetes üksustes kõvasti.

Eriti kõvasti on grusiinide Hollywoodi-kübaratriki ohvriks läinud Venemaa, kus „Viie augustipäeva” sünnis nähakse ameeriklaste karvast kätt.

Film oli valmis juba möödunud aasta novembris ja seda linastati siis Ameerika filmiturul. Teadaolevalt ei ole ükski levitaja filmi veel oma kinodesse võt-nud, nii et Gruusia on seni ainuke koht, kus „Viit augustipäeva” linastatakse.

Mis puutub lavastajasse, siis tema tegi filmi nii, et tõsi taga. Sellest räägib fakt, et käsikirja on kirjutanud tema kaasmaalane Mikko Alanne, kes oli seotud ka Harlini Mannerheimi-projektiga, mis on jälle toppama jäänud.

Eesti seisukohalt on huvitav, et filmi tegelasteks on ka Balti riikide presidendid Adamkus, Zalters ja Ilves, kes sõjapäevil Gruusiale toetust avaldamas käisid. Kataloogides on kirjas gruusia näitlejad, kes kaht esimest kehastasid, kuid kes mägede poegadest Ilvest mängib, me ei tea.