Et väärtusarendusega seotud projektid võrsuvad alt üles, näitab ilmekalt Kolga keskkooli mitmeaastane kogemus. Kolga keskkooli ja Gruusia Gori kooli sõpruskoolide-projekt on nüüdseks kasvanud tõeliseks alt-üles-edulooks. Kui väärtused võib jagada tinglikult kaheks – moraalseteks ja sotsiaalseteks –, siis Kolga näide hõlmab mõlemaid.

Asi sai alguse 2008. aasta oktoobris, kui direktor Tõnu Valdmal tuli mõte otsida Gruusiast sõpruskooliks mõni sõjas kannatada saanud kool. „Olime mitme koolikaaslasega kohe ideest haaratud. Võtsime ühendust Gori 7. kooliga ja hakkasime korraldama korjandusi Gori koolilastele uute õppevahendite ostmiseks,” meenutas üks projekti eestvedajaid ja koordinaator Liina Laanpere. Novembris sõideti juba ise Gruusiasse, et õppevahendid kohale viia ja tulevase koostöö võimalusi arutada.  

Sellest, kuidas projekt võib edasi areneda, annab Kolga kooli kogemus samuti aimu. „See kõik algas vaid toetusprojektina, kuid muutus palju enamaks. Me leidsime sealt tõelised sõbrad ja nägime, kui palju teineteiselt õppida on,” sõnas Liina Laanpere.

Nii otsustatigi, et koolidevaheline koostöö peab edasi kestma, ning esialgsest ühepoolsest toetamisest kasvas välja projekt, milles raames õpitakse üksteiselt, kuidas õpilasesinduste tööd efektiivsemaks ja õpilasekesksemaks muuta ning õpilaste häält kuuldavamaks teha.

2009. aastal pälvis Kolga keskkool Avatud Eesti Fondilt Koosmeele preemia. Samal kevadel korraldati AEF-i Ida-ida programmi rahastusega grusiinidele külaskäik Eestisse ning tutvustati neile siinset õpilasesinduste süsteemi ja Eesti kultuuri üldse. Juba sügisel käis Gruusias uus Kolga delegatsioon, seekord palju rohkearvulisem ja suuremate eemärkidega. Kokku saadi veel mitme Gori kooliga ja korraldati õpilasesinduste teemalisi rühmatöid. „Teemadeks olid näiteks valimised, ürituste korraldamine ja rahastus, õpilasesinduste struktuur,” täpsustas Laanpere.

Kolga kooli projekt tiivustas grusiine koolidemokraatiat edendama. „Grusiinid õppisid, et õpilasesindused peaksid tegelema ka olulisemate asjadega kui vaid spordivõistluste ja viktoriinide korraldamine. Saadi aru, et õpilased peaksid olema kaasatud otsustamisse – näiteks on meil õpilasesinduse esindaja ka kooli hoolekogus,” märis Liina Laanpere.

Inspiratsiooniks teistele

Gruusias puudub Eesti õpilasühenduste liidu sarnane riiklik ja piirkondlik organisatsioon, kuid Eestis käies kohtuti kohalike esindajatega ja alustati tööd samasuguse struktuuri loomise nimel. „Mõlemal poolel olid õpilasesindused liiga oma kooli tasandil kinni, projekt aitas mõelda laiemalt ja aru saada, kui oluline on koostöö,” rääkisid Kolga kooli õpilased.

Teisest küljest pani projekt korraldajate sõnul Gruusia õpilasi mõistma, et maailm on neile avatud ning toetajaid-sõpru leidub ka väljaspool. „Juba on mitmed grusiinid plaaninud näiteks tulevikus taotleda stipendiumit Tartu ülikooli,” tõi Laanpere näite.

Kolga keskkooli algatus on inspireerinud teisigi. Projekti ideest on olnud huvitatud mõni lähiümbruse kool ja Varstu kool Lõuna-Eestist, kuid rahastust pole sõprussuhete arendamiseks esialgu veel leitud.

Praegu otsitakse Kolgas uusi projektivõimalusi. Liina Laanpere sõnul on asja aeglustanud see, et enamik projekti algatajaid nii Eestist kui ka Gruusia poole pealt on vahepeal kooli lõpetanud. „Kuid mõlemal pool leidub nooremaid õpilasi, kes on juba huvi välja näidanud,” avaldas ta lootust.

Mullu kuulutas Tartu ülikooli eetikakeskus üheskoos Avatud Eesti Fondiga välja koolide, lasteaedade ja kodanikuühenduste väärtusarenduse koostööprojektide konkursi. Koolidest ja lasteaedadest laekus ligi 70 peamiselt hoolivuse- ja sallivusekeskseid kodanikukasvatuse projektide taotlusi.

Viljandimaal asuv väike Kildu põhikool koostöös Vastemõisa lasteaiaga ja MTÜ-ga Kildu Külade Ühendus viib kooli- ja lasteaialapsed kokku Viljandi pimedate ühingu liikmete ja nende juhtkoertega. Mõni aasta tagasi rändas Eestiski maailmas ohtralt populaarsust kogunud näitus, kus külastajad liikusid pimedate giidide saatel tunnikese ringi „pimedana”. Viljandimaal viiakse lapsed Lehola linnamäel toimuva maastikumängu kaudu pimedate või kurttummade inimeste maailma.

Eesti-Afganistan

Teine ere näide on Gustav Adolfi gümnaasiumi ning SA Tallinna Lastehaigla ja Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse koostöö. Korraldatakse ühised esmaabikursused, pannakse alus GAG õpilaste ja haiglas olevate laste kirjavahetusele. Peale selle valmistavad õpilased Tallinna lastehaiglale väärtushoiakute teemalisi lauamänge, mida mängitakse ka ühiselt.

Arengukoostöö raames elutingimuste ja hariduse edendamisega tegeleb ka MTÜ Mondo, kes mullu detsembris ärgitas eetiliste kingituste veebipoe kaudu tegema annetusi Ghana naiste hüvanguks. Annetajaid kogunes paarsada inimest, kes toetasid ghanalasi rahaga kanade, kitsede, tööriistade ja seemnete ostmiseks. Möödunud suvel liitus Ghana abiprojektiga ka üle 60 eestlase, kes asusid 600 krooniga aastas toetama ühe Ghana lapse haridusteed, 2009. aasta lõpus lisandus veel paarümmend toetajat.

2009. aasta märtsist alustas Jaan Tõnissoni instituut Eestis kolmeaastast projekti, mille eesmärk on luua kontakte Eesti ja Afganistani koolide vahel ning tutvustada Afganistani riiki Eestis. Projekti käigus on endale leidnud Afganistanist sõpruskooli kümme Eesti kooli: kolm Tallinnast ja seitse mujalt Eestist.