Hamletit oodates. Stoppardi absurdisketš kinolinal

Eesti publik sai kino vahendusel osa Old Vici teatri lavastusest „Rosencrantz ja Guildenstern on surnud”.

„We are actors. We are the opposite of people!” („Me oleme näitlejad, inimeste vastandid!”) hüüatab töötu ja keskpärase näitetrupi juht, kellega Tom Stoppardi loodud absurdses maailmas saavad saatuse tahtel kokku Rosencrantz ja Guildenstern. See on ainult üks kõnekas väljavõte Stoppardi näidendist „Rosencrantz ja Guildenstern on surnud”. Üks neist paljudest, mille võiks tikutopsi kaanele graveerida, kui meenutada üht mu lemmiktsitaati Eesti kirjandusest – Immanuel Pau näidendist „Elukooli õppemaks”. Stoppard on rambivalguse keskmesse seadnud „Hamleti” kõige müstilisemad kõrvaltegelased. Tänavu 80. sünnipäeva tähistava Tom Stoppardi üks kuulsamaid näidendeid tuli lavale Londonis Old Vici teatris ja ka Eesti kinopublik sai sellest osa. Forum Cinemas on juba aastaid toonud otseülekandes meie vaatajateni kõrgetasemelist ooperit ja balletti ning viimasel ajal ka Briti teatrit.

„Rosencrantz ja Guildenstern on surnud” on postmodernistlik mäng tekstiga, mis on juba ise olemuselt mitmetasandiline, pakkudes lõputult tõlgendusvõimalusi. Aga see pole üksnes „Hamleti” kui tüviteksti parafraas ja kommentaar, vaid ka näitleja enda elukutse analüüs, metamäng, allusioonidega teatrielu nüanssidele, millest suur osa jääb ehk isegi arusaamatuks neile, kes pole sellesse kaunisse kunsti vajalikul määral pühendatud.