Helilooja ja rändur Peeter Vähi kohtus Siberi Jeesusega: ta on loonud täiusliku ühiskonna
Peeter Vähi stuudio põrandal, klaveri peal ja riiulitel on lisaks nootidele ja kunstiraamatutele kümneid erinevaid pille. “Stuudio on kuue minuti kaugusel EMTAst, õpetan seal Aasia muusikat ja saan siia ka tudengeid kutsuda ja pille näidata,” mainib Vähi.
Usutunnistuselt nimetab ta end juba pikki aastaid budistiks. “Ma olen käinud ka paljudes budistlikes kloostrites. Aga minu suund ei ole mitte Jaapani budism, zen- ega mingi muu, vaid Tiibeti budism. Ka minu palverännakud on seotud pigem Tiibeti ja ümber Kailashi mäe käimisega,” selgitab Vähi. Eelmise aasta juulist oktoobrini viibis ta aga Siberi ja Mongoolia kloostrites.
Kevadel oli teil Siberi reisist inspireeritud teose esiettekanne. Mis on see, mis rännakust muusikasse jõudis?
Reisilt kogusin materjali loo “Siberian Trinity Mantra” jaoks. Muide, inglise keeles ei ole teose pealkiri mitte sellepärast, et see niimoodi kuidagi peenemini kõlaks, vaid sellepärast, et sõna “trinity” tõlgitakse eesti keelde tavaliselt “kolmainuna”. See viitab otseselt kristlikule kultuuriruumile, aga etümoloogiliselt tähistab see sõna kolmsust. Kolm seostub selle teosega mitmeti. Esiteks olen ma kokku pannud materjali kolmest erinevast religioonist. Kõige rohkem budismist, aga selles kõlavad ka vene õigeusu kiriku kellad, mida kohapeal salvestasin ja šamaanide parmupillimäng, lisaks ürgsed Siberi loodushääled.
Teil oli reisil võimalus vestelda Siberi Jeesuse, Vissarioniga, keda ümbritseval kogukonnal näib olevat üksjagu sekti tunnuseid. Kuidas selline kohtumine teoks sai?