performance’
id (nt Eldarja Kubov: Troyan Elephant, pildil), erilised ansamblid (jaapanlaste JIKU55, kes täitis ruumi lihtsalt valju müraga – psühhootiline 
noise core
, nagu nad ise end kirjeldavad), nokatsitega habemetes pingpongimängijad, mõtlemapanev Dokumentaalika kinoprogramm, täika (vinüülid on taas moes!), pimedas nähtavale tulev visuaalkunst vanglaseintel, varahommikuni kestev plaadi- ja jalakeerutamine rannas või rõskete eksvangla seinte vahel, Eesti elektroonilise muusika ägedad (värsked) artistid, nagu Firejosé (ülim keskendumine ja täpsus) või Vul Vulpes (võrratu hääl).