Festivalid on koroonakriisi tõttu läinud eri teid. Laias laastus on kolm varianti: jätta ära, lükata edasi või kolida veebi. Mõned „suured kalad” on öelnud, et nemad veebi ei koli, ent üha enam festivale seda siiski kas osaliselt või täies mahus kaalub. Lähedal asuvatest festivalidest tuli näiteks Vilniuse Kino Pavasarisel end vaid nädalaga veebiformaadile kohandada.

Kuigi leidub filme, mida algse plaani järgi näidata ei saa, ei ole festivali juhi sõnul HÕFF-i programm virtuaalmaailma kolimisest palju muutunud.

„See oli neile suur katsumus nii lühikese ajaga see ära korraldada. Tegemist on ka suure festivaliga, kus näidati üle saja filmi. Brüsseli fantaasiafilmide festival, mis oleks pidanud toimuma aprilli keskel, kuulutas märtsi lõpus, et jääb ära. Amsterdamis praegu toimuma pidav festival lükkub edasi juunisse. Ma ei tea, mida teevad mai ja juunikuu festivalid, aga arvan, et 2/3 proovivad veebiformaati,” ennustab HÕFF-i juht Helmut Jänes.

Programm palju ei muutunud

Formaadimuutus tõi HÕFF-ile kaasa läbirääkimised filmitegijatega ja korraldajatel tuli kiirelt oma tegevused teisiti sättida ning mõtteviisi muuta. Kuigi leidub filme, mida algse plaani järgi näidata ei saa, ei ole HÕFF-i programm virtuaalmaailma kolimisest festivali juhi sõnul palju muutunud. Suurematest filmidest kukkus programmist välja näiteks pärast Londoni filmifestivali maailmas furoori tekitanud „Saint Maud”.
HÕFF-i avamine jääb ära, kuid kodust vaatajaid kutsutakse üles tegema festivaliväärilist grimmi ja kostüümi selga tõmbama.

„Mõned filmid langesid automaatselt ära, sest suuremad filmilevitajad ei taha või ei julge oma filme veebiplatvormidele anda. Seda peaasjalikult piraatluse, aga ka nende filmipoliitika tõttu. Mõned firmad olid oma filmid ka juba teistele veebiplatvormidele edasi müünud ja nad ei saanud neid enam sõlmitud lepingute tõttu HÕFF-ile lubada. Kuid meilegi suureks üllatuseks suhtusid paljud filmide levitajad väga positiivselt võimalusse näidata oma filme veebifestivali formaadis,” räägib Jänes. 2/3 levitajaid tuli kaasa, algse ligi 30 mängufilmi asemel on programmis 22, peale selle veel kolm lühifilmide programmi. Näidatakse ka uusi kodumaiseid filme. Oli ju eelmine aasta žanrifilmide mõttes Eestile hea.

Paljud filmide levitajad suhtusid väga positiivselt võimalusse näidata oma filme veebifestivali formaadis.

Jänes rõhutab, et pole väga suurt vahet festivalil, mis oleks toimunud Haapsalus, ja sellel, mis toimub nüüd Elisa Stage’i platvormil. „Loogika on sama – oled festivalil, kus iga päev linastub kellaajaliselt kindel arv filme, aga need linastuvad nüüd lihtsalt virtuaalses kinosaalis. Pärast filmi lõppu salvestub teatud aja möödudes film ka järelvaatamisse, mis annab tõelisele fännile võimaluse esimest korda vaadata ära kogu festivali programm,” sõnab Jänes.

Festivalimelu veebis

Näidatakse ka uusi kodumaiseid filme. Oli ju eelmine aasta žanrifilmide mõttes Eestile hea.


Filmifestival, olgu see meie HÕFF või suursugune Cannes, ei ole ainult koht, kus filme vaadata. See on ka koht, kus kohtuda teiste filmisõpradega, professionaalidega, pidada pidu ja arutleda nii filmide kui ka eluolu üle. HÕFF just seda oma iga-aastaste külaliste jaoks on. „Kui me võtsime märtsi keskel suuna veebile, oli üks põhilisi küsimusi, kuidas tekitada virtuaalselt HÕFF-i atmosfääri, mis on teatavasti üsna vahva. Inimesed tulevad Haapsallu mitte ainult filme vaatama, vaid omavahel suhtlema, kohtuma, pidutsema. On üpris suur katsumus seda virtuaalselt korraldada, aga siiski täiesti võimalik,” räägib Jänes.
Seega on igal festivali päeval peale filmide kavas kaks-kolm lisategevust. Näiteks toimuvad virtuaalselt arutelud Eesti žanrifilmide praeguse olukorra üle, vesteldakse festivali fookuses oleva kultuskirjaniku H. P. Lovecrafti loomingulisest pärandist ja mitmekihilisest isiksusest ning tutvustatakse ka värsket Eesti ulmeantoloogiat, mille tegijad räägivad uuest Eesti ulmekirjandusest. „Panustame, et luua atmosfääri peale filmide näitamise. Täiesti omaette teema on HÕFF-i avatseremoonia, mida ei saa küll tavapärasel kujul korraldada, aga mida me täiesti ära jätta ka ei soovi,” räägib Jänes. HÕFF-i kevadmarss tekitab Haapsalus alati elavust ja on ka see osa, mis kõige enam meediasse jõuab. Tänavu on traditsioonilise marsi asemel telesaade, kus näidatakse Haapsalus filmitud vaheklippe, ja toimub ka kostüümivõistlus. Kodust vaatajaid kutsutakse üles tegema festivaliväärilist grimmi ja kostüümi selga tõmbama. Soovijad saavad ka korraldajate saadetud taustal end pildistada ja teistele näidata. „Kõik need lisaüritused on tasuta. Soovijatele saadetakse meie keskkondades lingid, millele vajutades pääsebki üritustele,” selgitab Jänes.

Tõelisel fännil on võimalik esimest korda ära vaadata kogu festivali programm.

Toimuvad ka kohtumised filmitegijatega. Praegu on peale linastuste plaanis 16–17 küsimuste-vastuste vooru. „See on üks suurimaid festivali osi, seega püüame neid teha võimalikult palju. Kokkulepped on režissööride ja näitlejatega olemas ning nende seas on ka paar kuulsust,” sõnab festivali juht. Ta lisab, et suur osa režissööre on sellest võimalusest väga elevil, soovivad ju kõik oma filme reklaamida. Ja olgugi et vahetu suhtlus on midagi muud, tuleb leppida praeguse olukorraga.

Haapsallu ajutine stuudio


Vestlused ja paljud teised üritused, näiteks mälumäng ja Eesti žanrifilmi tulevikku analüüsiv arutelu, tehakse interneti kaudu ja need toimuvad Haapsallu ajutiselt rajatavast stuudiost. Publik saab küsimusi esitada Facebooki kaudu ja jutujuht vahendab küsimused režissöörile. Iga režissöör paneb välja ka auhinna parima küsimuse esitajale. Jänes loodab, et eestlaslikku passiivsust aitab pärssida ka anonüümsemana tunduv virtuaalruum. „See on üks päris suur eksperiment meile kõigile, aga ma väga loodan, et kõik õnnestub.”

Igal festivali päeval on peale filmide kavas ka kaks-kolm lisategevust.

Mõneti oleks lihtsam kogu ettevõtmine Tallinnas teha, kuid Jänese sõnul oleks see olnud igavavõitu. „Haapsallu mineku mõte tundus kõigile õige. Natukene riskantne ja ka kulukas, aga arvan, et õigustab ennast. Stuudio asukoht on veel lahtine. Võimalik, et teeme näiteks tühja kinosaali mingi ägeda tausta kujundusega, mida kõik näevad,” selgitab Jänes. Haapsalust tehakse ka vaheklippe.

Võitlus virtuaalsete piraatidega

Veebi puhul on kõige suurem mure piraatlus. Kuidas filme varguse eest kaitsta? Jänes tõdeb, et tegemist on globaalse probleemiga, millega kõik veebis toimuvad filmifestivalid tegelevad. Piraatlusega on raske võidelda, kuid on viise, kuidas teose varguse võimalusi vähendada. „Meie filmide vaatamiseks kasutatav player ei lase filme alla laadida. See on mitu korda krüpteeritud. Filmide vaatamiseks peab igaüks looma endale kasutajakonto, ostetud piletid on kasutajakontoga seotud, neid edasi anda ei saa,” selgitab Jänes. Peale selle on filmid vaadatavad ainult Eestis kohalike domeenidega ehk neil on peal geoblokeering. Välismaal näevad filme vaid autorid, kes on selleks soovi avaldanud.

Piraatlusega on raske võidelda, kuid on viise, kuidas varguse võimalusi vähendada.

Teine küsimus veebis toimuva festivali puhul on, kuidas mõõta või kontrollida, kui palju inimesi ühe pileti eest filmi vaatab. „Eriolukorra tingimused annavad alust eeldada, et suurt sõpruskonda siiski kokku ei kutsuta ja filmi vaatavad ainult ühe perekonna inimesed. Oleme teiste festivalidega nõu pidanud, kuidas nemad vaatajanumbreid arvestavad. Võib arvata, et ühe pileti taga on poolteist kuni kaks inimest. Üsna kindlalt võib eeldada, et suur osa inimesi kutsub kellegi pereringist enda kõrvale vaatama,” räägib Jänes.

Nii on ka raske ennustada ja teada saada, kui palju inimesi HÕFF-i virtuaalselt vaatab. Ühelt poolt võib virtuaalne versioon iga-aastast HÕFF-il käijat ja selle melu nautijat peletada. Teisalt on võimalus leida uut publikut. Kuidas läheb, ei julge meeskond ennustada. „See on meile kõigile esimene kord, aga ma usun, et HÕFF leiab veebi kaudu uut publikut. Nüüd on inimesel võimalus oma kodust piiluda näiteks ühte HÕFF-i filmi ja kui ta selles ei pettu, oleme juba leidnud ühe uue fänni, kes võib-olla tuleb järgmisel aastal Haapsallu kohale. Ma väga loodan, et tänu järelvaatamisele ja küllaltki rikkalikule filmivalikule läheb HÕFF-il hästi,” sõnab Jänes.

„Mõned filmid langesid automaatselt ära, sest suuremad filmilevitajad ei taha või ei julge oma filme veebiplatvormidele anda. Seda peaasjalikult piraatluse, aga ka nende filmipoliitika tõttu.”

Festivali juht tõdeb, et veebis on praegu konkurents tihe, kuid konkurents olnuks tihe ka siis, kui HÕFF toimuks Haapsalus. „Konkureerime alati teiste kultuuriüritusega, kuid ma ei ole märganud, et kuskil oleks loodud HÕFF-iga sarnane keskkond, kus tõeline žanrifilmide fänn saab näha õudukat, fantaasiat, veidrat ulmet, B-filme, trash-filme, friigiklassikat.”

Õppetund tulevikuks


Praegune olukord annab õppetunde tulevikuks: kuidas ennast kiirelt uuele kursile viia ja sellega kohaneda ning kuidas ennast uues olukorras nähtavaks teha ja teadmatusega hakkama saada. „Kogemus on hindamatu ja põnevust on ka – kuidas inimesed uues formaadis festivali vastu võtavad. Siiski leian, et filmi vaatamise koht on kinos koos publikuga,” ütleb Jänes. Ometi vaadatakse ka pikemas perspektiivis veebi poole ja arendatakse oskusi, et tulevikus veebi festivaliga integreerida. „Seda võib üsna kindlalt öelda, et järgmisel aastal on HÕFF osaliselt virtuaalne. Õppetund, mille oleme saanud, näitab, et selleks tuleb valmis olla.”
Isolatsioonist hoolimata on olukord Jänese sõnul kultuuritegijaid liitnud. „Praegu on selline huvitav aeg, kõik toetavad üksteist. Oleme muutunud globaalselt ühtseks pereks. Keegi ei nokitse ainult omaette, vaid kõik jagavad kogemusi, kuidas mingit uut asja teha. Oleme uues olukorras kõik koos ja see liidab festivale.”

HÕFF

HÕFF-i publikul on erakordne võimalus näha „Jaanipäeva” alternatiivset täiendatud versiooni, kuhu režissöör on lisanud 24 minuti jagu kinoversioonist väljajäänud materjali.
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival peetakse 8.–10. maini Elisa Stage’il.
Osalemiseks ei ole vaja olla Elisa klient, kuid pileti ostmiseks tuleb platvormil luua kasutajakonto.
Ostetud piletid on kasutajakontoga seotud, neid ei saa edasi anda.
Filme ei saa vaadata korraga mitmest seadmest.
HÕFF-i passi omanik saab vaadata kõiki filme ja Elisa Stage’i platvormil kasutajakontot tegema ei pea.
Filme saab vaadata ühe korra ehk osta üksikpiletit (4 eurot) või soetada pass (45 eurot).
Filme saab vaadata ajakava järgi kohe või järelvaatamisest.
Kui filmi juurde on lisatud filmitegijatega küsimuste-vastuste voor, siis tuleb ka see koos piletiga kaasa. Filmi ajakava järgi vaadates on Facebooki vahendusel võimalik ka ise filmitegijatele küsimusi esitada.
Filmid on vaadatavad platvormil esmaspäeva hommikul kella kuueni.